Kõik õpetajad Kuu(ba)le!

Sul lapsi on? Ei? Palju õnne!

Ära saa valesti aru: lapsed on vahvad. Nad on armsad, nunnud, kallid, kenakesed – ühesõnaga igati armastusväärsed. Aga oled sa nendega samas ruumis püüdnud viibida? Neid korrale kutsunud? Mõistusele anunud? No vot. 

Õpetajad peavad seda iga päev tegema. Lapsevanema elu on lihtne: lükkad koolis maimukese üle ukse ja edasi vastutavad juba teised. Õpetaja veedab aga terved tööpäevad katkematu kiljumise ja rumaluse sees. Jah – rumaluse! Kui su laps oleks nii tark, nagu ta ise arvab, ei peaks ta koolis käimagi. 

Covid tegi kõigi ülejäänud professionaalide elu omamoodi lihtsakski: tööta siis, kui tahad; tööta seal, kus tahad; peaasi, et töö tehtud saaks. Õpetaja peab aga vaimse tervise hinnaga su last inimeseks muutma, isegi kui ta seda arvuti taga teeb. 

Tallinna Kunstikooli direktor Mari-Liis Sults rääkis, et tema korraldaks koolielu nii, et ka õpetajal oleks võimalik keset aastat kasvõi Kuubale põrutada. Vägev ju! Ja jumala loogiline! 

Sina ja mina käime päikese käes peesitamas täpselt siis, kui tahame (noh, praegu ei käi, aga varsti jälle käime). Õpetaja peab sel ajal oma Lasnamäe korteris aga kontrolltöid parandama. Miks neid Kuubal parandada ei saa?

Kusjuures saab. Paindlik töökorraldus peaks ka õpetajatele laienema! Koroona on õpetanud, et tunde õnnestub ka eemalt ehk distantsilt anda. Suurem osa ülesandeid, mida õpilased lahendavad, ei vaja tingimata õpetaja vahetut kohalolu. 

Distantsõpe on nagu kaugtöö: kui üritad eemalt töötades täpselt samamoodi toimetada, nagu oled kontoris harjunud, ei tule sellest midagi välja. Istudki päev otsa Zoomis ja tööd jäävad tegemata. Õpetamisega on sama pull. 

Kui klassiruumis toimuv kontaktõpe üks-ühele distantsõppele üle viia, on see igav ja tüütu. Nii õpetajale kui su lapsele, kes peab kaheksa tundi arvutis passima. Kuna see meetod ilmselgelt ei tööta, tuleb uusi otsida. 
Asi pole selles, et distantsõpe ei toimiks. See ei toimi praegusel kujul. Umbes täpselt nagu ettevõtetes, kus inimesed kodukontoritesse saadeti, üldine töökorraldus aga samaks jäeti. 

Jumala pärast – ma ei tea, kuidas distantsõpet ideaalseks teha. Aga asi pole pelgalt õpetaja ja õpilase füüsilises asukohas, vaid selles, kuidas ja millest nad distantsilt räägivad. Täpselt nagu ükskõik millisel teisel elualal. 
Kuidas muuta kaugõpe moodsaks? Nii et õpetaja kah keset märtsikuud päikese alla lesima võiks sõita… Kuubale või kasvõi Kuule, kui moodne tehnika lubab!