Ettevõttes loovad põhiliselt väärtust inimesed, mistõttu on personalikulu ka enamikes ettevõtetes üks kõige suuremaid kuluallikaid. Selleks, et teenida, tuleb kulutada, eks ju? Samas osad tööandjad on leidnud selles must-valges väites üles neile sobivad halltoonid ning lähenenud personalikuludesse hoopis teise nurga alt. Ühe ettevõtte personalivajaduse võib laias laastus jagada kolmeks:
A. inimeste arv, keda on vaja, et katta ära ka need hetked, kus töömaht on maksimumis
B. inimeste arv, kellega täita ära keskmine töömaht
C. inimeste arv, kellega täita ära minimaalne töömaht
Kulude mõttes kõige laastavam on valida variant A. See tähendab ühest küljest, et kõikide klientide tellimused saavad õigeaegselt täidetud ja teenus on (loodetavasti) ääretult kvaliteetne, kuid samas on teenus kallis, kuna palgal on vaja hoida suurt hulka inimesi, kellele igapäevaselt tööd ei jätku. Juhul kui konkurentsi on vähe ning kliendid on nõus kalli teenuse eest maksma, on ehk see lähenemine mingit pidi põhjendatud.
Enamus ettevõtted valivad oma toimimiseks variandi B, see tähendab, et keskmine töömaht on oma töötajate poolt kaetud. Madalamatel hooaegadel on küll osadel töötajatel vähem tööd, kuid kiirematel aegadel on jällegi tarvis, et nad ületunde teeks, et klientide tellimused täidetud saaks. See lahendus on kulude optimeerimise mõttes küll veidi parem, kuid ületundide eest tasumine on ühest küljest kulukas ning teisest küljest on tõestatud, et see kurnab töötajaid, mistõttu vahetavad nad tõenäolisemalt tööandjat. Variant on kasutada töömahu kõrghetkedel ka ajutist tööjõudu, et oma töötajaid mitte kurnata – üldiselt on see ka tunduvalt soodsam lahendus kui ületundide eest maksmine. Isegi kui ajutiste töötajatega kaasnevad lisakulud (näiteks GoWorkaBiti teenustasu), on need koos palgakuluga väiksemad kui ületunnitasu.
Kõige viimane variant C pole väga laialt levinud. Ühed eestvedajad selles lähenemises on filmivaldkonna ettevõtted ning üha enam hakkab see levima ka ehitusettevõtete seas. Ehk siis ettevõtted, kus tööandjad on lähenenud oma tööle projektipõhiselt. See tähendab, et igas ettevõttes on oma tuumik inimesi, kes vastutavad ettevõtte arengu ja strateegia eest ning kõik ülejäänud inimesed kaasatakse ettevõttesse lühiajaliselt ja projektipõhiselt – just täpselt sel hetkel, kui neid päriselt tarvis läheb, hoides sellega kulud maksimaalselt kontrolli all. See lähenemine aitab leida iga konkreetse ülesande jaoks ka parima inimese seda tegema. Nii ei pea muretsema lisaks ei selle pärast, et põhikohaga spetsialist peaks tegema assistendi tööd ega vähese töökogemusega inimesele antakse liiga suur tükk närida, milleks tal kompetentsi pole.
What do you think?