Vestlesin ühe Eesti eduka ettevõtja Siim Maiveliga, kes on ühisrahastusplatvormi Investly asutaja ja tegevjuht, ülesannete delegeerimisest ja outsourcimisest. Investly on ühisrahastusplatvorm väikeettevõtetele, mis aitab Eesti ettevõtetel saada ärilaenu eraisikutelt üle Euroopa.
Kuidas te oma meeskonnas töö tegemise olete korraldanud?
Umbes kaks aastat tagasi tekkis mul ühes suures välismaa pangas töötades mõte oma äri alustada. Kuna ma oma tolleaegsete kolleegide hulgast ei leidnud kedagi, kellega oleksin tahtnud selle teekonna ette võtta, siis pöördusin online kanalite poole, et endale abikäsi leida. Meie üks esimesi investoreid soovitas mulle paari inimest, kellega ta oli varem koos töötanud ja nii me oma tiimi kokku saimegi. Kõik meie ettevõtte asutajad on pärit erinevatest riikidest ja alguses töötasid kõik enda kodukontoris. Alles hiljem, pärast aasta aega tegutsemist, hakkasime vaatama, kas ehk peaks ka füüsiliselt tihedamini kokku saama või traditsioonilisema kontori ehitama.
Esimene aasta aega töötasime nii, et me kõik tegime kaugtööd. Kusjuures, me polnud keegi teineteist füüsiliselt kohanudki. Pärast seda aastat saime Eestis kokku, kus liitusime ühe startup kiirendiga.
Huvitav on see, et pärast poolt aastat kiirendis olemist ja koos füüsiliselt ühes ruumis töötamist, on peas hakkanud tekkima stigma, et kontor on vajalik ja et iga päev on tarvis vaadata oma kolleegidele näkku. Tegelikult ju ei ole. Kui selle üle ratsionaalselt mõtlema hakata ja võrrelda praegust kontoriperioodi meie varasema tööperioodiga, kus töötasime kõik kaugtöö vormis, siis tegelikult ainult kontoris viibimisest suurt arenguhüpet küll tekkinud ei ole. Et ehk tasuks liikuda tagasi juurte juurde ja panna jälle suuremat rõhku kaugtööle.
Kui palju sa ettevõttest väljapoole ülesandeid delegeerinud oled?
Alguses me delegeerisime ülesandeid ainult meeskonna sees. Miks? Sest see tundus kõige kiirem ja lihtsam lahendus. Usun, et paljud teisedki alustavad ettevõtjad mõtlevad, et kui ma mõne (lihtsa, aga aeganõudva) ülesande outsourceks, siis see läheb mulle palju maksma, aga kui ma selle ise ära teen, siis ei maksa see mulle midagi. Samas kui mõelda sellele, mis on ettevõtte juhi töö tunnihind (isegi kui alguses endale suurt palka ei maksta, siis mis on alternatiivsed ülesanded, mida kaotatud ajaga teha oleks võinud), võrreldes antud lihtsa töö tegeliku turuhinnaga, siis enamikul juhtudel on alati odavam lihtsad tööd ettevõttest välja delegeerida. Eks me oleme seda sama mõtteviisi ka enda meeskonnas tajunud (et ise tehes tundub odavam), ning alguses tulebki ehk rohkem jõuga end teises suunas mõtlema sundida, et outsourcemisest harjumus tekiks.
Kui lihtne oli outsourcimise peale üle minna?
Eks jah, olin alguses selle suhtes veidi skeptiline. Kas selle peale kulub rohkem aega, et kogu seda protsessi manageerida? Näiteks kui mul on vaja, et keegi kirjutaks mulle investeerimisteemalise blogipostituse, siis kas selle ülesande delegeerimiseks ning töö tulemuse hindamiseks kulub mul lõpuks rohkem aega kui selle postituse ise kirjutamiseks? Kuid kuna mul hakkas neid pisikesi tööülesandeid kuhjuma, mille tegemiseks ma ise aega ei leidnud, siis otsustasin proovida. Pean tõdema, et ülesannete delegeerimine online kanalite kaudu on tehtud väga kiireks ja mugavaks.
Me kasutame oma meeskonnas task-managment programmi Trello. Ja üsna tavaline pilt Trellos on see, et meie backlog on kuhjatud ülesannetega, mis on tüütud, võtavad kaua aega, kuid samas pole nad väga keerulised ära teha. Just selliseid ülesandeid on hea kellelegi ära delegeerida/ outsourceda.
Teinekord on küll ette tulnud, et tahaks ise õppida, kuidas mingit väikest asja teha. Samas jällegi tuleb endale meelde tuletada, et õppida tasuks eelkõige siiski neid asju, mis on ärikriitilised ja enda juba olemasolevaid tugevaid külgi arendada. Kõige õppimiseks pole lihtsalt aega ja ressursse. Do what you do the best and outsource the rest.
Mis on sinu aravates suurim kasu projektipõhiselt inimeste kaasamisest?
Kusjuures, ma pean ütlema, et see lahendus töötab väga hästi ka värbamiskanalina. Viisime just hiljuti läbi traditsioonilisi tööintervjuusid, et endale uut tiimiliiget leida ning peab ütlema, et ilma tegelikult inimesega koos töötamata on jube keeruline teha õiget valikut. Samas kui on võimalus alguses inimestele pisikesi ülesandeid anda ning kui seepeale tekib mõne töötajaga hea klikk ja sa näed, et ta teeb oma tööd hästi, see on palju parem alus inimese pikaajaliseks värbamiseks. Nii öelda, iga tööamps on nagu pisike andmepunkt ühe inimese kohta, mis ütleb tema kohta midagi väärtuslikku, mille põhjal hiljem paremaid ja kaalutletumaid otsuseid teha. Mida rohkem sul neid andmepunkte tekib, seda parema otsuste saad hiljem teha.
What do you think?