Raul Allikiviga kohtusin esmakordselt näost näkku Viljandi Folgil. Otsisin Jaanapi tänavatoidu telgi üles, et teha pilti meie toredatest kasutajatest, kes Folgil Rauli juures abiks olid. Pildi peale jäid positiivsed säravasilmsed noored GoWorkaBiti kasutajad, kes hea meelega möödujatele Jaapani toitu ja õlut tutvustasid; folkarid, kes enda jaoks Jaapani gurmeeõlle avastasid ja mõned põnevad seigad Rauli jutust selle kohta, kuidas Jaapani käsitööõlu tee Eestisse leidis ja kuidas GoWorkaBit kaheteistkümnendal tunnil teda hädast välja aitas.
Eelmisel aastal tegime pooleldi pulli pärast katsetuse Jaapani tänavatoiduga ning pakkusime Kilingi-Nõmmes toimunud Schillingul ning hiljem ka Pärnu Augustiunetusel inimestele kyabetsuyakit.
Jaapani toit on tegelikult palju mitmekülgsem kui ainult sushi…
…ning välitingimustesse tundus kyabetsuyaki ehk siis sisuliselt jaapanipärane kapsapannkook kõige paremini sobivat. Rahva vastuvõtt oli ülimalt hea ning jättis kripeldama mõtte, et kas ei peaks seda asja järgmisel aastal kordama.
Samal ajal hüppasime ka käsitööõlle revolutsiooni vankri peale ning alustades käsitööõlle impordifirma ülesehitamist, hakkasime Eestisse tooma peaasjalikult Jaapani päritolu gurmeeõllesid. Mõnus knihv asja juures on see, et need õlled on pruulitud Jaapanis Saku linnas – mis on siis meie Saku aleviku sõpruslinn. Käsitööõlle äri opereerib aga nii väikeste kogustega, et konventsionaalne reklaam meid edasi ei aita, samas tahtsime siiski inimestele teada anda, et sellised uued põnevad, aroomi ning maitseküllased õlled on nüüd saadaval.
Otsustasime lõpuks kaks asja kokku panna ning selle suve nädalavahetused veeta erinevatel väliüritustel Jaapani käsitööõlut pakkudes ning selle kõrvale ka eelmise suve hitti – kyabetsuyakit – valmistades.
Kyabetsuyakit valmistades ning üha uutele inimestele tutvustades muudame me maailma üks kapsapannkook korraga. Kõige lahedam on see kui alguses skeptiline olnud klient, kes siiski laskis ennast veenda kyabetsuyakit proovima, tuleb pärast tagasi ning ütleb, et see maitses talle väga ning ta soovitas seda ka kõigile oma samal üritusel olnud sõpradele. Kusjuures kirjeldatu on meie jaoks tüüpsituatsioon, okonomiyaki kaste, vetikapuru ning kalahelbed koos eestimaisest toorest valmistatud kapsapannkoogiga kõlavadki tegelikult eestlase maitsemeele jaoks väga mõnusasti kokku.
Käsitööõlle valdkonnas tegutsedes aga toetame tegelikult mõtteviisi, et juua tuleks vähem. Tõepoolest, meie poolt maaletoodavad õlled ei ole mõeldud kiiresti kulistamiseks, vaid on pigem sellised vaikse mekkimise joogid. Pruulmeister on sinna pannud parimad koostisosad ning kunstnikuna keskendunud erinevate maitse- ning aroominüansside väljatoomisele. Tavalisest õllest kallimaid käsitööõllesid juues kehtibki väide, et kulutad küll lõpuks sama raha aga jood vähem ning naudid kogu protsessi palju rohkem.
Ma jälgin Eesti iduettevõete arenguid ning üritan alati kui võimalik ja vajalik ka ise nende pakutavaid teenuseid järele proovida. Sel aastal juhtus nii, et enne Õllesummerit ei saanud me kyabetsuyaki meeskonda lihtsalt kokku.
Siis kaheteistkümnendal tunnil tuli ootamatult see “Heureka!”, et miks mitte GoWorkaBiti kaudu selle võrrandi lahendamist katsetada.
Ega mul ausalt öeldes hirmu uue teenuse kasutamise ees ei olnud, selle jaoks oli juba töötajate leidmisega liiga kiire. Üllatas kasutajaliidese lihtne ja loogiline ülesehitus, sisuliselt mõne minutiga oli kuulutus ülesriputamiseks valmis. Seega ei jõudnud ka küsimusi eriti tekkida, lahendus tuli väga kiirelt kätte.
Kui mingi kahtlus oli, siis oli see ehk selles osas, et kas GWB kaudu leitud töötajad ikka meile sobivad. Kyabetsuyaki ja käsitööõlle müük eeldab tihedat suhtlemist klientidega, julget toodete tutvustamist ning päeva lõpuks on see kõik kokkuvõttes üpris väsitav ning kartsime natuke seda, et leitud töötajatel võib järgmisel päeval tööisu kaduda. Puudus ju võimalus inimestega enne otsustamist suhelda ning pidime valiku tegema lihtsalt profiili ning nappide enesetutvustuste põhjal. Juhtus aga see, et meie valitud inimesed olid kõik tublid ning töökad ja mitmegagi neist on meil koostöö ka hiljem jätkunud.
Väga lühikese ajaga oli meil meeskond olemas.
Kõige enam üllatas teenindus, mis meile GWB poolt osaks sai. Väga mugav on see väike chati-aken millega saab klienditoega suhelda ning samuti tuli iga kord küsimuste tekkides GWB poolt mulle ka telefonikõne. Ei saa öelda, et selline klienditeenindus Eestis tavaline oleks.
GoWorkaBit lahendus on tegelikult ideaalne ootamatu töötajapõua kätte sattunud ettevõttele. Eks ka meil oli ja on nimekiri inimestest, keda oma suvistele etteastetele kutsuda, aga inimestel on suveplaanid hektilised ning kuigi ka kapsapannkoogi panni taga seismine on iseensest tore tegevus, tuleb aru saada, et inimesed tahavad ilusatel suvepäevadel ka midagi muud teha.
Esimene GWB kasutamiskord ei jäänud meie jaoks viimaseks ning peale Õllesummerit leidsime GWB kaudu töötajaid ka näiteks Viljandi Pärimusmuusika Festivalile.
Torkas silma, et Tallinnast-Tartust kaugemal on inimeste leidmine natuke keerulisem – ning kui päris viimasel hetkel proovisime kedagi leida ka äkitselt meie kyabetsuyaki graafikusse tekkinud Augustibluusile siis saime ka kogemuse et GWB pole päris kõikvõimas. Panime tookord kuulutuse välja sisuliselt eelmisel õhtul ning Haapsallu jäi tookord inimene meil leidmata. Seda siis hoolimata sellest, et GWB toetas meid ka siin kuni viimase hetkeni, tööpakkumisele ka oma kanalite kaudu eraldi promo tehes.
Kyabetsuyaki meeskonna kogemusele tuginedes on GWB kindlasti ära teeninud tugeva soovituse. Meil igatahes kujunes sellest kasulikust teenusest välja kerge healoomuline sõltuvus.
Arvan, et GWB ei ole mõeldud pideva ja etteplaneeritud kasutamise jaoks, küll aga on tegu abimehega, kes alati hädast välja aitab ning mõne töötaja hetkeline puudumine ei tohiks enam kunagi olla asjade ärategemisel takistuseks. Meil endal igatahes on GWB kasutamine nüüd selge ning olen kindel, et nad aitavad meid hädast ka järgmisel korral!
– Raul Allikivi
Värsked kommentaarid