Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
„Informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma, ilmaprognoosita ilma ei tea, kui pole halb, siis on hea,” laulis Singer Vinger kuulsas massikommunikatsiooni laulus. „Mõnus, massikommunikatsioon, lala-laa-laa-laa, lala-lal-lal-lal-lal-laa.”
Laul on pärit kaheksakümnendaist, ent kõlab ka täna hämmastavalt päevakohaselt. Millest ma räägin? Riiklikust kommunikatsioonist loomulikult! Oled sa viimasel ajal püüdnud aru saada, millest riigijuhid räägivad?
Kas mäletate, kuidas Mart Laar eesti põllumajanduse hävitas? Ärkas hommikul üles, sõitis tööle ja asus kohe hävitama. Hävitas ja hävitas, kuni oligi lõpuks hävitatud. Vähemalt arvasid seda toonased kolhoosiesimehed ja arvavad ilmselt tänaseni.
Tegelikkuses loodi üheksakümnendail Eesti riiki peaaegu tühjalt kohalt ja praktiliselt nullist. Eesti oli kui start-up,
Ma ei ole ennustaja, kuid ühte ma luban: kodukontor muutub lähiaastail popimaks kui keegi täna arvata oskab.
Lõppev aasta on pakkunud suurele hulgale inimestele ja ettevõtetele võimaluse liikuda paindlikuma töökorralduse suunas ja teha tööd kodust. Mitmetele firmadele on see olnud omamoodi sundus, sest Covid-19 pandeemia tingimustes polnud vanamoodi enam lihtsalt võimalik.
„Ärge pange tema sõnu tähele,” ütles tipp-poliitik Y, kui minister X oli vennasriigi peaministrit müüjatüdrukuks nimetanud.
„Pole mõtet tema juttu tõsiselt võtta,” teatas tipp-poliitik Y, kui minister X oli soovitanud inimestel välismaale kolida.
„Igale lausele pole põhjust nii palju kaalu anda,” soovitas tipp-poliitik Y, kui minister X oli Ameerika uut presidenti korrumpeerunud närakaks nimetanud.
Kui lehendaarne tööblogija Klaara Karm midagi kirjutab, lööb internet kihama.
„Mind peetakse tööl vaid selleks, et igal hommikul kenasti kohale tatsaksin ja päev otsa probleeme lahendaksin,” kuulutas Klaara hiljuti. „Kuidas ma neid probleeme aga lahendan, ei huvita kedagi. See tähendab – huvitab küll, kuid ainult nii kaua,
Ennustamine on tänamatu tegevus. Aga keegi peab ka selliste asjadega tegelema ja siin on minu ettekuulutus: tööjõu planeerimine läheb iga päevaga aina keerulisemaks ning järjest raskem on ettevõtjatel hinnata, keda ja kui palju nad värbama peaksid.
Enne koroonakriisi oli jaekaubanduse ja toitlustusettevõtete peamine probleem sobivate töötajate leidmine. Tänaseks on tööturul uus olukord ja kuigi kandidaatide arv on järsult kasvanud,
On su pangakonto kunagi miinuses olnud? Teed internetipanga lahti, vaatad kontojääki ja vastu vahib kümme eurot vähem kui null. On see vast lugu, mis? Nagu üks ameerika koomik ütles: sul tuleb sellises olukorras kümme kulli teenida, et pankrotti tagasi jõuda, ning isegi tasuta asjad pole sulle taskukohased!
Nali naljaks,
Kui täna lihtsat tööd teed, võid juba varsti ettevõtet juhtida. Mina näiteks tegin ja juhin.
Olen viimased aastad töötanud GoWorkaBiti tegevjuhina, kuid 20 aastat tagasi mässasin suviti Jungenti laos komplekteerija ja etikettijana. Peamiselt oli Jugentil lisatööjõudu vaja puhkuste perioodil, aga eriti tore oli see, et teinekord tekkis neil vajadus ka kogu aastaks abilisi tööle võtta.
Mulle käib üks asi korralikult närvidele. Kuna keegi pole sel teemal siiani tüli püsti pannud, teen seda ise. Klaara Karmist paremat vingujat annab tikutulega otsida, Ja kes see ikka vingub, kui ise ei vingu?
Mis mind siis ärritab? Eks ikka see, kuidas ülemused minuga töö juures käituvad! Täpsemalt see,
Sa ju tead, et võid kohe nüüd ja praegu pensionile jääda? Ole kasvõi 25-aastane, põhimõtteliselt ei takista sul miski töö tegemist lõpetada ning jalgu aegade lõpuni seinale visata.
„Varajane pension” eeldab mõningast planeerimist ja valmistumist (natuke on vaja raha kasvatada ja investeerida), kuid suurema osa inimeste jaoks on ennetähtaegne pensionile minek täiesti tehtav.
Värsked kommentaarid