Kas mäletate, kuidas Mart Laar eesti põllumajanduse hävitas? Ärkas hommikul üles, sõitis tööle ja asus kohe hävitama. Hävitas ja hävitas, kuni oligi lõpuks hävitatud. Vähemalt arvasid seda toonased kolhoosiesimehed ja arvavad ilmselt tänaseni. 

Tegelikkuses loodi üheksakümnendail Eesti riiki peaaegu tühjalt kohalt ja praktiliselt nullist. Eesti oli kui start-up, 

„Ärge pange tema sõnu tähele,” ütles tipp-poliitik Y, kui minister X oli vennasriigi peaministrit müüjatüdrukuks nimetanud.

„Pole mõtet tema juttu tõsiselt võtta,” teatas tipp-poliitik Y, kui minister X oli soovitanud inimestel välismaale kolida.

„Igale lausele pole põhjust nii palju kaalu anda,” soovitas tipp-poliitik Y, kui minister X oli Ameerika uut presidenti korrumpeerunud närakaks nimetanud.

Ennustamine on tänamatu tegevus. Aga keegi peab ka selliste asjadega tegelema ja siin on minu ettekuulutus: tööjõu planeerimine läheb iga päevaga aina keerulisemaks ning järjest raskem on ettevõtjatel hinnata, keda ja kui palju nad värbama peaksid.

Enne koroonakriisi oli jaekaubanduse ja toitlustusettevõtete peamine probleem sobivate töötajate leidmine. Tänaseks on tööturul uus olukord ja kuigi kandidaatide arv on järsult kasvanud,

Kui täna lihtsat tööd teed, võid juba varsti ettevõtet juhtida. Mina näiteks tegin ja juhin.

Olen viimased aastad töötanud GoWorkaBiti tegevjuhina, kuid 20 aastat tagasi mässasin suviti Jungenti laos komplekteerija ja etikettijana. Peamiselt oli Jugentil lisatööjõudu vaja puhkuste perioodil, aga eriti tore oli see, et teinekord tekkis neil vajadus ka kogu aastaks abilisi tööle võtta.

Sa ju tead, et võid kohe nüüd ja praegu pensionile jääda? Ole kasvõi 25-aastane, põhimõtteliselt ei takista sul miski töö tegemist lõpetada ning jalgu aegade lõpuni seinale visata. 

„Varajane pension” eeldab mõningast planeerimist ja valmistumist (natuke on vaja raha kasvatada ja investeerida), kuid suurema osa inimeste jaoks on ennetähtaegne pensionile minek täiesti tehtav.