MUUTUSED TÖÖTURUL: inimesed otsivad hädasti lisaraha, turvatunnet, valikuvabadust ja põnevust samaaegselt
2021. aasta sügis pani peale piirangutest vabamat suve Eesti tööturu tõeliselt proovile ja tõestas puhanud inimeste ootuseid ja valmisolekut suurema paindlikkuse ja vabaduse järele oma tööde ja sissetulekute planeerimisel. Sügiskuudel ulatus ettevõtete pakutavate tööampsude koguarv üle 12 000 kuus, mis on läbi aastate rekord. Kokku tõid tööampsud riigikassasse 2021. aastal üle 1,5 miljoni euro maksutulu.
Eesti suurima tööampsude portaali GoWorkaBit.com juht Kristjan Vanaselja ennustab tööampsuturu jätkuvat kasvu ka alanud aastaks, millele juba annab kinnitust väga aktiivselt alanud jaanuar. “Näeme, et paindlike tööampsude järele on meeletu huvi jaanuari esimestest päevadest alates ja nende nädalate jooksul on juba lisandunud ka sadu uusi ettevõtteid, kes otsivad endale abitööjõudu nii päevaks kui nädalaks,” selgitas Vanaselja. “See nihe, millest oleme tööturu kontekstis aastaid pajatanud konverentsidel ja artiklites, ongi juba juhtunud,” kinnitab ta. “Ebakindlus, tööstress, sotsiaalne distantseerumine – kõik see kokku on sundinud inimesi positiivses mõttes muutustele ja tegema konkreetseid otsuseid olla oma elu, aja ja tööväljakutsete peremees, et mitte sõltuda vaid ühest ettevõttest või tööst.”
Paremate töötingimuste võidujooks algas
Tegemist vajavat tööd on Eestis alati rohkem kui seda tööd tegevaid inimesi, mistõttu kõik konkureerivad kõigiga ja ettevõtted konkureerivad lisaks veel inimeste muutunud ootustega tööandjatele. “Kuna stabiilset sissetulekut ja lisaraha on inimestel järjest enam vaja, sest elu kallineb ja unistused vajavad ka teostamist, siis tegelikult me näeme, et tööealised inimesed on valmis tööd tegema, aga vaid siis, kui neile pakutakse neile sobivaid tingimusi,” selgitab Vanaselja. “Uurisime oma tööampsajaid eelmisel aastal põhjalikult ja saime ka targemaks, et Inimesed teevad tööd väga erinevatel põhjustel – kes raha kogumise eesmärgil, kes ellujäämise vajadusest, kes aga hoopis selleks, et pääseda inimeste sekka, luua kontakte ja õppida midagi täiesti uut, et olla valmis lõpututeks muutusteks majanduses ja tööturul.”
Kokku tegid pea 6000 tööampsajat ligi 67 000 erinevat tööd 506 000 töötunni ulatuses ja lisaks pea 300 000 tükitööd. Välja maksti valikuvabadusega paindlike tööde eest töötasudena ligi 3 miljonit eurot. “Ilmselt jõuame sel aastal 5 miljoni euroni töötasudes,” ennustab Vanaselja. “Ettevõtted on selge surve all ka töötasusid korrigeerida, sest ega töötegijaid kuskilt juurde otseselt ju ei voola.”
Tööampsudest saab elustiil ja karjäär
Vabadus valida kaalub üles kõik muu, ütleb GoWorkaBit.com üks asjutajatest, Gerli Veermäe, kes igapäevaselt vastutab selle eest, et ettevõtted ja tööampsajad teineteist kiiremini ja sujuvamalt üles leiaksid.
Aastas keskmiselt teeb üks tööampsaja kuus ühe tööampsu. “Siin on selge trend, et inimesed käivad oma põhitöö kõrvalt rohkem ja rohkem tööampse proovimas, et teenida lisa või leida endale sobivam tööandja ning valdkond, kuhu järgmisena edasi liikuda,” selgitab ta.
Juba on käivitunud ka pilootprojekt, mille tulemusena antakse agaramatele tööampsajatele võimalus valida paindlik tööviis enda põhitööks või stabiilseks lisatööks, mis lisaks valikuvabadusele teha tööd siis, kui tahad ja seal, kus tahad pakub inimesele ka täiendavaid garantiisid. “Täna me võime olla kindlad, et on üks suur hulk inimesi, kes ei pea enam oluliseks käia ühe tööandja juures esmaspäevast reedeni, vaid nad on valmis võtma oma töökarjääri eest sajaprotsendilise vastutuse, et nautida isikupärast tööelu ja sellega kaasnevat vabadust puhata siis kui on soovi ja vajadust,” räägib Veermäe.
Valikuvabadusest stabiilsuseni
“Tegemist on väga suure muutusega tööturul tervikuna,” kinnitab Vanaselja. “Sel aastal me näeme palju uusi ettevõtteid korrigeerimas oma tööjõuhalduse süsteeme ja põhimõtteid, sest tööampsajate kaasamine ja nende vajadustega arvestamine on paljudes sektorites üks osa lahendusest tööjõuprobleemidele,” selgitab ta.
“Alati on neid töid, mida keegi teha ei taha,” toob välja Gerli Veermäe. “Aga see ei ole mitte seetõttu, et see töö ise oleks kuidagi viletsam, vaid ühiskondlikult oleme me harjunud osasid töid alavääristama kultuuriliselt ja seetõttu ka neil töödel pakkuma viletsamaid töötingimusi,” ütleb ta. “Siin on meil ka koostöös ettevõtetega väga suur töö ära teha, et ka siin tekiks oluline kvalitatiivne sisuline hüpe. Me kõik saame aru, et nõud restoranides on vaja ka ära pesta, aga kes ja millistes tingimustes ja tasu eest seda tööd teeb, on iseasi,” toob ta näiteks. “Sel aastal me näeme kindlasti ka professionaalsete nõudepesijate kogukonna tekkimist, kes seda tööd vilunult oskavad ja naudivad ning kes saavad ka selle eest väärilist tasu ja tunnustust. Aga selliseid töid on veel ja veel.”
Eelmisel aastal jäi töötasudena välja maksmata miljon eurot, sest töö, tingimused ja inimeste valmisolek ei langenud kokku. “Kes tahab sel aastal teha oma elus olulise sammu töövabaduse suunas, siis selleks on parim aasta!” kinnitab Kristjan Vanaselja. “Raha ja uued kogemused vedelevad maas ja me aitame need inimestel üles korjata.”
Värsked kommentaarid