Ameerikas kaevanud üks mees oma arsti kohtusse, kuna elas kauem, kui arst oli ennustanud. See võib olla tõesti närvesööv – doktor lubab maksimaalselt kolm kuud ja sina teed selle järgi plaane: võtad pangalt hiigellaenu, ostad selle eest sõpradele autosid ja maju, saadad vaenlased lõplikult kuradile, müüd maise vara kirbuturul maha ning jääd lubatud surma ootama.
Kes aga ei tule, on vikatimees. Möödub kuu, möödub teine, aga ei midagi. Läheb kolmas kuu ja pank tahab laenu tagasi, sõbrad on autod sodiks sõitnud ning majad panti pannud, vaenlased kogunevad ukse taha ning selga pole enam midagi panna.
Selge, et selline asi ajab marru ja kes teine saab selles süüdi olla kui valeprognoosi teinud arst.
Inimesed on teisi inimesi igasugustel põhjustel kohtusse kaevanud. Enamasti täpselt nii rumalatel, nagu äsjakirjeldatud mehike, kes oma meelehärmiks liiga kaua elas. Kohtusse on siiski võimalik ka mõistlikel põhjustel minna. Isegi ja eriti siis, kui too põhjus esimese hooga lollakas tundub. Näiteks siis, kui sul on igav.
Lugesid õigesti: kui elu ühetooniliseks kisub, on selles suure tõenäosusega süüdi tööandja, kes ebahuvitavaid ülesandeid jagab. Eesti inimene surub sellises olukorras rusika taskusse, prantslane helistab aga advokaadile.
Tõsi mis tõsi. Üks prantsuse mees kaebas oma tööandja just nimelt igavuse tõttu kohtusse. „Mu töö on tüütu,” teatas Frederic Desnard ning andis sisse vastava hagi. Mis aga veelgi uskumatum – ta võitis! Tüüp sai kompensatsiooni ning mitte vähe – mehe kontole potsatas 40 000 eurot! Lihtsalt sel põhjusel, et tööandja ei suutnud tema tööelu huvitavaks muuta.
Tuleb välja, et läbipõlemise kõrval on olemas ka läbiigavlemine, vähemalt Prantsuse kohtusüsteemi arvates. Mõlema tulemus on sama: sa muutud zombiks, kes hommikuti silmad vaid selleks avab, et järgmise öö saabumist ootama hakata. Teise poolsurnuks muutmine on kuritegu ning nelikümmend tonni on sellise roima eest vähim mõeldav hüvitis.
Mu meelest on see hea uudis, nii töötajate kui ka tööandjate jaoks! Ma pole küll teab mis seaduste tundja, aga vast õnnestub teiste Euroopa Liidu riikide kohtupretsedente ka Eestis kasutada?
Tööandjate jaoks on aga prantslase lugu kasulik seetõttu, et edaspidi tuleb neil töötajate elu huvitavana hoida. Kui inimesed sind igava töö eest kohtusse ei kaebagi, siis minema jalutavad nad su juurest esimesel võimalusel. Seda sa aga ometi ei taha?
Õnneks on taolise hirmu vastu ennetavat rohtu: küsi oma töötajatelt, kas tööülesanded on piisavalt seksikad või mitte. Ja kui sulle „ei” öeldakse, võta midagi ette. Ideaalis koos töötajatega – sinu meelest võib kontoris arvutiekraani jõllitamine põnev olla, töötajate arvates aga mitte.
Värsked kommentaarid