Üha enam kogub populaarsust mõtteviis kaotada ära traditsioonilised fikseeritud tööajad ning -kohad ja rakendada töövorme, mis lähtuvad individuaalsetest vajadustest. Nimetame seda paindlikuks töökorralduseks.
Algselt 1967. aastal rakendatud meetod töötati välja, et vähendada ummikutes viibimisi ning võimalust leida paremaid parkimiskohti, kuid üllatuslikult tõi taoline töökorraldus endaga kaasa muudatusi töötajate hoiakutes.