Tööpakkumised päevaks kuni hooajaks
Tööpakkumised päevaks kuni hooajaks
Kui sigaretivabrik Leek nõukogude ajal kollektiivpuhkusele läks, tähendas see suitsumeestele kuupikkust paastu, sest sigarette – nii vähe, kui neid toona kaubandusvõrgus liikus – kollektiivpuhkuse ajal ei toodetud. Juba mitu nädalat varem tekkisid kauplustesse järjekorrad, sest nikotiinisõltlased pidid saabuvaks ikalduseks korralikult valmistuma.
Tänapäeval ei saa suured ettevõtted endale kollektiivpuhkusi lubada.
Eestis räägitakse palju soopõhisest diskrimineerimisest. Palgalõhe ja nõnda edasi. Õige kah, et räägitakse.
Ent üks kummaline kahel inimesel vahet tegemise vorm on jäänud meil peaaegu tähelepanuta. Lugu selles, et paindlikku töötegemist võimaldatakse enamjaolt ainult kõrgelt haritud ja pika töökogemusega inimestele. Kui sul aga kraadi pole ja kogemust kipub kah nappima,
Suhtlesin paar päeva tagasi korraliku klouniga. Mitte professionaalse klouniga, kes tsirkuses lapsi lõbustab (või hirmutab, mina näiteks kartsin lapsena kloune ja kardan tegelikult siiamaani). Ma suhtlesin klouniga, kes kujutab ette, et see, kui jube bisi ja hõivatud ta on, näitab tema kõrget inimkvaliteeti.
Helistasin tööasjus ühele programmeerijale,
Tööandjad võivad korralikud tõprad olla.
Ma pole mingi Clara Zetkin ega ilma rinnahoidjata hüsteerik, kes kõigile võrdseid võimalusi, kümnekordset keskmist palka või jumal teab mida nõuab. Vastupidi – ideaalses maailmas on tööandja samasugune väärtuse looja nagu töötaja, kes tema ettevõttes väärtust loob. Ning mõistlik tasakaal peab kahtlemata valitsema.
Mul on tuttav, kes otsustas tööelus radikaalse muudatuse ette võtta. Aitab elust sunnismaise teoorjana, leidis ta. Aeg on ahelatest välja astuda, seda enam, et need on juba mõnda aega lukust lahti olnud.
Mu tuttav ei elanud 19. sajandil (ma olen vana, aga mitte nii vana) ning ta on tänaseni elu ning täie tervise juures.
Skype pole ainus tähelepanuväärne asi, mis Eestist pärit. Meile kuulub ka maailma idiootseim tsitaat: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Mis pagana jutt see on?
Kas keegi on kasvõi millisekundiks viitsinud selle lause sisusse süveneda? Või läks nii, et kirjandusõpetaja käskis selle omal ajal pähe õppida ja nüüd nii ongi?
„Läheks õige õhtul kinno, ma olen vist viimane eestlane, kellel „Tõde ja õigus” nägemata, kas tuleksid minuga palun kaasa?”
„Hea meelega, aga mul on vaja täna pikalt tööl olla.”
***
„Emme, mul on esmaspäeval tantsuetendus. Tead küll, see, mida oleme koolis terve veerandi harjutanud.
Mul on kolm kiiret mõtet, mis Sind tööelus aidata võivad. Mine tea, võib-olla aitavad muus elus kah.
Esiteks
AB-testimine on ikka pagana vajalik asi. Tee oma töös väikeseid muudatusi ning saad kiirelt aru, mis toimib paremini ning mis võib päästa Sinu äri ja tööelu!
Oled Sa tähele pannud, kui tihti õigustatakse idiootsusi sõnadega „aga alati on nii tehtud”? Sa näed, et keegi tegeleb ilmselge jaburusega ning küsid, miks ta seda teeb. Tema vahib Sind vaat et solvunud pilgul ning teatab: „Sest alati on nii tehtud!”
Mul on sõbranna, kelle peres lõigatakse pikal poisil ots küljest.
Miskipärast usuvad paljud tööandjad, et kasulik töö on see, mida tehakse kaua. Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene, ütleb isegi eesti vanasõna. Vahet pole, millega Sa arvutiekraani jõllitades tegeled, peaasi, et liiga kiiresti ei tegele!
Nõnda me siis tervete kontorite kaupa üle maailma istumegi, asised ilmed ees ja süvenenud pilk ekraanil.
