Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
„Sul lapsi on?” küsis legendaarne tööblogija Klaara Karm hiljutises blgipostituses. Ja soovis õnne neile, kel pole.
„Lapsed on armsad ja nunnud,” ütleb Klaara. Kuid küsib: „Oled sa nendega samas ruumis püüdnud viibida? Neid korrale kutsunud? Mõistusele anunud? Õpetajad peavad seda iga päev tegema.”
Koroonaviirus põhjustas kaasaegses töökorralduses radikaalseid muudatusi.
Sul lapsi on? Ei? Palju õnne!
Ära saa valesti aru: lapsed on vahvad. Nad on armsad, nunnud, kallid, kenakesed – ühesõnaga igati armastusväärsed. Aga oled sa nendega samas ruumis püüdnud viibida? Neid korrale kutsunud? Mõistusele anunud? No vot.
Õpetajad peavad seda iga päev tegema. Lapsevanema elu on lihtne: lükkad koolis maimukese üle ukse ja edasi vastutavad juba teised.
Eelmisel aastal pidid paljud ettevõtjad raske otsuse tegema. Valik oli lihtne (või siis pigem keeruline): kas inimesed lahti lasta või ettevõte kokku pakkida. „Lahtilaskmine” on kehva kõlaga mõiste, aga ega „Covid” või „majandusraskused”paremini kõla.
Hea töötaja ei ole moodsas maailmas iseenesest mõistetav asi. Seda raskema südamega firmajuhid oma inimestele„nägemiseni” ütlesid.
Just nimelt „nägemiseni”,
Kuulge! On tagumine aeg tagumikutunnid persetundideks ümber ristida.
Jah, ma saan aru: minusuguse huulilt – naine nagu ma olen – kõlab see P-tähega sõna ekstrajubedalt. Aga „tagumik” on liiga nunnu ja töö juures tühja istutud aeg pole mingi nunnu asi.
Vastupidi – see on lihtlabane inimelu raiskamine!
Jagan kohe infot su konkurendi kohta! Tööstusspionaaž on küll kuritegu, kuid ma võtan selle riski. Tegelikult on nimelt kõigil kasu sellest, kui järgnev jutt võimalikult paljude ettevõtjateni jõuab.
Mu igapäevase töö lahutamatu osa on ettevõtjatega vestlemine ning see annab mulle hea ülevaate meeleoludest, mis Eesti firmajuhtide seas valitsevad.
Mul on sulle hea ja halb uudis.
Alustame heast: sa ei ole oma tööga rahul, hommikul on su esimene mõte jätta tööle minemata, sul on oma praeguse tööeluga tõsine probleem.
Kuidas saab selline asi hea uudis olla?
Väga lihtsalt: iga negatiivne on alus uueks ja postiivseks,
Me kõik teeme seda viga.
Võtsin Facebookis vastu sõbrakutse tundmatult inimeselt. Üldiselt jätan sellistele kutsetele reageerimata, aga too tuli pealtnäha sümpaatselt proualt, kellega seob mind 16 ühist Facebooki-semu ja armastus maaelu vastu. Kuidas ma nii kena inimese kukele saadan? Eriti kui tema nimi on Virve!
Ja siis läks lahti.
Ega Eestit asjata maailma parimaks ettevõtluspiirkonnaks peeta: siin saab enam-vähem iga asja firma kuludesse panna!
Kes ei mäletaks lugu omaaegsest raadio-DJ-st, kes vetsupoti prill-laua amortisatsiooni kuludesse kandis! Kui maksuametnik imestusest külili vajus, teatas mees silmagi pilgutamata: „Aga kuidas ma teie meelest raadiosaadet teen, kui soolikas samal ajal lõhkeda tahab?
Kui piiripealsed naljad sind ehmatavad, pane see artikkel heaga kinni. Aga siin ta on.
„Kui kallid on teile teie lapsed?” küsiti kord suure pere isalt.„Sõltub sellest, kui palju nende eest lunaraha nõutakse,” vastas mees.
Küüniline nali, aga tõele jahmatavalt lähedal. Eriti muidugi siis, kui jutt ei käi lastest,
Sattusin hiljuti nägema üht videoklippi. Ameerika professor Scott Galloway kõneles saalitäiele noortele ja esines muu hulgas ootamatu seisukohaga
„Ülikoolidesse kutsutakse esinema kahte tüüpi kõnelejaid: huvitavaid inimesi ja miljardäre. Viimaste puhul arvatakse, et neil on elu kohta põhjalikud teadmised. Ometi lõpetavad miljardärid oma motivatsioonikõne reeglina nõuandega, millest halvemat on võimatu anda: