Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
Tööpakkumised päevaks, hooajaks või püsivalt
Kuulge! On tagumine aeg tagumikutunnid persetundideks ümber ristida.
Jah, ma saan aru: minusuguse huulilt – naine nagu ma olen – kõlab see P-tähega sõna ekstrajubedalt. Aga „tagumik” on liiga nunnu ja töö juures tühja istutud aeg pole mingi nunnu asi.
Vastupidi – see on lihtlabane inimelu raiskamine!
Jagan kohe infot su konkurendi kohta! Tööstusspionaaž on küll kuritegu, kuid ma võtan selle riski. Tegelikult on nimelt kõigil kasu sellest, kui järgnev jutt võimalikult paljude ettevõtjateni jõuab.
Mu igapäevase töö lahutamatu osa on ettevõtjatega vestlemine ning see annab mulle hea ülevaate meeleoludest, mis Eesti firmajuhtide seas valitsevad.
Mul on sulle hea ja halb uudis.
Alustame heast: sa ei ole oma tööga rahul, hommikul on su esimene mõte jätta tööle minemata, sul on oma praeguse tööeluga tõsine probleem.
Kuidas saab selline asi hea uudis olla?
Väga lihtsalt: iga negatiivne on alus uueks ja postiivseks,
Me kõik teeme seda viga.
Võtsin Facebookis vastu sõbrakutse tundmatult inimeselt. Üldiselt jätan sellistele kutsetele reageerimata, aga too tuli pealtnäha sümpaatselt proualt, kellega seob mind 16 ühist Facebooki-semu ja armastus maaelu vastu. Kuidas ma nii kena inimese kukele saadan? Eriti kui tema nimi on Virve!
Ja siis läks lahti.
Ega Eestit asjata maailma parimaks ettevõtluspiirkonnaks peeta: siin saab enam-vähem iga asja firma kuludesse panna!
Kes ei mäletaks lugu omaaegsest raadio-DJ-st, kes vetsupoti prill-laua amortisatsiooni kuludesse kandis! Kui maksuametnik imestusest külili vajus, teatas mees silmagi pilgutamata: „Aga kuidas ma teie meelest raadiosaadet teen, kui soolikas samal ajal lõhkeda tahab?
Kui piiripealsed naljad sind ehmatavad, pane see artikkel heaga kinni. Aga siin ta on.
„Kui kallid on teile teie lapsed?” küsiti kord suure pere isalt.„Sõltub sellest, kui palju nende eest lunaraha nõutakse,” vastas mees.
Küüniline nali, aga tõele jahmatavalt lähedal. Eriti muidugi siis, kui jutt ei käi lastest,
Sattusin hiljuti nägema üht videoklippi. Ameerika professor Scott Galloway kõneles saalitäiele noortele ja esines muu hulgas ootamatu seisukohaga
„Ülikoolidesse kutsutakse esinema kahte tüüpi kõnelejaid: huvitavaid inimesi ja miljardäre. Viimaste puhul arvatakse, et neil on elu kohta põhjalikud teadmised. Ometi lõpetavad miljardärid oma motivatsioonikõne reeglina nõuandega, millest halvemat on võimatu anda:
„Informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma, ilmaprognoosita ilma ei tea, kui pole halb, siis on hea,” laulis Singer Vinger kuulsas massikommunikatsiooni laulus. „Mõnus, massikommunikatsioon, lala-laa-laa-laa, lala-lal-lal-lal-lal-laa.”
Laul on pärit kaheksakümnendaist, ent kõlab ka täna hämmastavalt päevakohaselt. Millest ma räägin? Riiklikust kommunikatsioonist loomulikult! Oled sa viimasel ajal püüdnud aru saada, millest riigijuhid räägivad?
Kas mäletate, kuidas Mart Laar eesti põllumajanduse hävitas? Ärkas hommikul üles, sõitis tööle ja asus kohe hävitama. Hävitas ja hävitas, kuni oligi lõpuks hävitatud. Vähemalt arvasid seda toonased kolhoosiesimehed ja arvavad ilmselt tänaseni.
Tegelikkuses loodi üheksakümnendail Eesti riiki peaaegu tühjalt kohalt ja praktiliselt nullist. Eesti oli kui start-up,
Ma ei ole ennustaja, kuid ühte ma luban: kodukontor muutub lähiaastail popimaks kui keegi täna arvata oskab.
Lõppev aasta on pakkunud suurele hulgale inimestele ja ettevõtetele võimaluse liikuda paindlikuma töökorralduse suunas ja teha tööd kodust. Mitmetele firmadele on see olnud omamoodi sundus, sest Covid-19 pandeemia tingimustes polnud vanamoodi enam lihtsalt võimalik.
