Üha enam kogub populaarsust mõtteviis kaotada ära traditsioonilised fikseeritud tööajad ning -kohad ja rakendada töövorme, mis lähtuvad individuaalsetest vajadustest. Nimetame seda paindlikuks töökorralduseks.
Algselt 1967. aastal rakendatud meetod töötati välja, et vähendada ummikutes viibimisi ning võimalust leida paremaid parkimiskohti, kuid üllatuslikult tõi taoline töökorraldus endaga kaasa muudatusi töötajate hoiakutes. Näiteks on osad uuringud leidnud üleüldist töörahulolu ja produktiivsuse kasvu paindliku töökorralduse rakendades.
Kuigi paindlikuse erinevatest vormidest räägiti juba rohkem kui 40 aastat tagasi, siis laiaulatuslikum hüpe selle kasutuses on toimunud viimase kümne-kahekümne aasta jooksul, kuna selle leviku üheks oluliseks eelduseks on infotehnoloogia valdkonna areng. Infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendid muudavad meie tavapärast arusaama töö tegemisest, töö ajast ja asukohast. Töötajad otsivad paindlikkust, et paremini tasakaalustada oma töö- ja eraelu.
Töö iseloom on muutumas, ühes tööjõu teisenevate ootustega.
Umbes kümme aastat tagasi hakkasid turule tulema esimesed nutitelefonid, lisaks sellele avati kiirem 3G internetivõrk, loodi sotsiaalvõrgustikud nagu näiteks Facebook, Skype, mis omakorda hakkasid muutma inimeste kommunikatsiooni-harjumusi. Inimestel tekkis võimalus olla pidevalt ühenduses oma sõprade, tuttavate ning töökaaslastega, leida vajalikku infot, saata sõnumeid, pilte ja videoklippe ükskõik kust kohast ja ükskõik mis ajal. Infotehnoloogia areng soosib paindlike töövormide arengut ja levikut. Tänu kaasaskantavatele arvutitele, nutitelefonidele, tahvelarvutitele, muudele telekommunikatsioonivahenditele ja interneti kättesaadavusele on tekkinud olukord, kus tööd teha on võimalik praktiliselt igal pool ja ajal.
Eestit peetakse tehnoloogia leviku ja taseme mõttes üheks arenenumaks riigiks maailmas. Freedom House uuringu kohaselt kasutab ligi 77% Eestis elavatest inimestest internetti ja mobiiltelefonide kasutajaid on rohkem kui Eestis elanikke – 1,9 miljonit :)
Püsiv ja sobiva hinnaga internetiühendus on muutunud sama enesestmõistetavaks kui teedevõrk iga koduni või elektrienergia jagamine igasse majapidamisse. Olulise panuse interneti kasutamise levikule on kindlasti andnud ka valitsuse tegevus läbi kodanikele loodud e-teenuste (E–maksuamet, X-tee, ID–kaart, e–valitsus).
Traditsiooniline töötamise viis hakkab vaikselt kokku tõmbuma ja praktika omada eluajal ainult üht töökohta on jäämas ajalukku. Ka USA’s läbi viidud uuring National Study on Employers väidab, et paindlikud töövormid on lähitulevikus muutumas normiks.
Paindlik töökorraldus ei ole praegu ega tõenäoliselt ka tulevikus ainuke oluline tegur nii tööandjate kui ka töötajate jaoks, kuid selle olulisus on kasvamas. Erkki Sivonen kirjutas ühes oma artiklis, et ühest küljest ei saa välistada, et osad tööandjad ei jää paindlike töövormide rakendamisega rahule ning pettuvad selles uues meetodis, otsustades kas ajutiselt või lõplikult mõne muu töövormi kasuks. Aga see ei muuda olukorda, et sellest on saamas kaasaegse majanduse oluline osa. Füüsiline vahemaa, juriidilised vormid jms ei ole töösuhetes enam määrava tähtsusega ning seetõttu võib oletada, et ühel hetkel saab mõiste “töö” endale uue tähenduse.
Uus aeg nõuab uut suhtumist.
Kui massitöö Fordi tehastes pani aluse reguleeritusele ja stabiilsele tööhõivetüübile, siis IKT-vahendite areng ja infoühiskond kutsuvad esile teadmiste kesksed ettevõtted, mis toovad endaga kaasa uuenenud töösuhted. Juba praegu on hakanud ähmastuma piir palgatöö ja ettevõtluse vahel.
Meie GoWorkaBitis usume sellesse, et inimestel peaks olema vabadus ja võimalus ise otsustada selle üle, kus, millal, kelle heaks ja mis tasu eest töötada. Kuigi tööjõu poliitika on lääne maailmas liikumas pigem sinna suunda, et inimestele (kui ka ettevõtetele) jäetakse üha vähem võimalusi (just tööjõu seadusi silmas pidades) ise otsustada, kuidas ja kui pikalt oma töösuhet vormistada, proovime me leida võimalusi nii töötegijatele kui ka -pakkujatele paindlike töövormide kasutamiseks.
Muudame üheskoos seda, kuidas tulevikus töö tehtud saab!
Ja miks mitte alustada sellega kohe?
Just siis, kui selleks vajadus ja soov tekib ;)
Viidatud allikad:
- Hicks, W. D., & Klimoski, R. J. (1981). The Impact of Flexitime on Employee Attitudes.
- eGap Consortium. Mind the eGap in SMEs: Final Report
- Shaemi, A., Kazemi, A., & Vakili, M. (2011). An Analysis of the Relationship between Participation in Telework with Organizational Commitment (Case Study: Employees of University of Isfahan’s Faculties).
- Telework Exchange. Straight Talk on Telework Technology
- Freedom House. Freedom on the Net 2012 – Estonia
- Vare, T. Infoühiskond kõigile
- Galinsky, E., Bond, J. T., & Hill, E. J. (2004). When Work Works: A status report on the workplace and flexibility.
- Matos, K., & Galinsky, E. (2012). National Study of Employers. Families and Work Institute
- Sivonen, E. (2008). Kaugtöö kojutulek. Naat, E. Kaugtöö kojutulek.
What do you think?