Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Ja me pappi ei saagi! Või äkki ikka saame?

Me kõik teeme seda viga. 

Võtsin Facebookis vastu sõbrakutse tundmatult inimeselt. Üldiselt jätan sellistele kutsetele reageerimata, aga too tuli pealtnäha sümpaatselt proualt, kellega seob mind 16 ühist Facebooki-semu ja armastus maaelu vastu. Kuidas ma nii kena inimese kukele saadan? Eriti kui tema nimi on Virve! 

Ja siis läks lahti.

Kempsupott kuludesse!

Ega Eestit asjata maailma parimaks ettevõtluspiirkonnaks peeta: siin saab enam-vähem iga asja firma kuludesse panna! 

Kes ei mäletaks lugu omaaegsest raadio-DJ-st, kes vetsupoti prill-laua amortisatsiooni kuludesse kandis! Kui maksuametnik imestusest külili vajus, teatas mees silmagi pilgutamata: „Aga kuidas ma teie meelest raadiosaadet teen, kui soolikas samal ajal lõhkeda tahab? Et ettevõtlust edendada,

Kui suur on tööampsaja õiglane tasu?

Kui piiripealsed naljad sind ehmatavad, pane see artikkel heaga kinni. Aga siin ta on.

„Kui kallid on teile teie lapsed?” küsiti kord suure pere isalt.„Sõltub sellest, kui palju nende eest lunaraha nõutakse,” vastas mees. 

Küüniline nali, aga tõele jahmatavalt lähedal. Eriti muidugi siis, kui jutt ei käi lastest,

Järgi oma kirge – kas ainult?

Sattusin hiljuti nägema üht videoklippi. Ameerika professor Scott Galloway kõneles saalitäiele noortele ja esines muu hulgas ootamatu seisukohaga

„Ülikoolidesse kutsutakse esinema kahte tüüpi kõnelejaid: huvitavaid inimesi ja miljardäre. Viimaste puhul arvatakse, et neil on elu kohta põhjalikud teadmised. Ometi lõpetavad miljardärid oma motivatsioonikõne reeglina nõuandega, millest halvemat on võimatu anda: 

Mõnus Ratta kommunikatsioon, la-la-la la-la-laaa

„Informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma, ilmaprognoosita ilma ei tea, kui pole halb, siis on hea,” laulis Singer Vinger kuulsas massikommunikatsiooni laulus. „Mõnus, massikommunikatsioon, lala-laa-laa-laa, lala-lal-lal-lal-lal-laa.”

Laul on pärit kaheksakümnendaist, ent kõlab ka täna hämmastavalt päevakohaselt. Millest ma räägin? Riiklikust kommunikatsioonist loomulikult! Oled sa viimasel ajal püüdnud aru saada, millest riigijuhid räägivad?

Kes kardab läbi kukkuda?

Kas mäletate, kuidas Mart Laar eesti põllumajanduse hävitas? Ärkas hommikul üles, sõitis tööle ja asus kohe hävitama. Hävitas ja hävitas, kuni oligi lõpuks hävitatud. Vähemalt arvasid seda toonased kolhoosiesimehed ja arvavad ilmselt tänaseni. 

Tegelikkuses loodi üheksakümnendail Eesti riiki peaaegu tühjalt kohalt ja praktiliselt nullist. Eesti oli kui start-up, 

Kuidas kodukontoris töötamine tõhusamaks muuta

Ma ei ole ennustaja, kuid ühte ma luban: kodukontor muutub lähiaastail popimaks kui keegi täna arvata oskab.

Lõppev aasta on pakkunud suurele hulgale inimestele ja ettevõtetele võimaluse liikuda paindlikuma töökorralduse suunas ja teha tööd kodust. Mitmetele firmadele on see olnud omamoodi sundus, sest Covid-19 pandeemia tingimustes polnud vanamoodi enam lihtsalt võimalik.

„Sa igavene närakas!”

„Ärge pange tema sõnu tähele,” ütles tipp-poliitik Y, kui minister X oli vennasriigi peaministrit müüjatüdrukuks nimetanud.

„Pole mõtet tema juttu tõsiselt võtta,” teatas tipp-poliitik Y, kui minister X oli soovitanud inimestel välismaale kolida.

„Igale lausele pole põhjust nii palju kaalu anda,” soovitas tipp-poliitik Y, kui minister X oli Ameerika uut presidenti korrumpeerunud närakaks nimetanud.

Uudishimu tappis kassi. Aga kuidas see ettevõttele mõjub?

Kui lehendaarne tööblogija Klaara Karm midagi kirjutab, lööb internet kihama. 

„Mind peetakse tööl vaid selleks, et igal hommikul kenasti kohale tatsaksin ja päev otsa probleeme lahendaksin,” kuulutas Klaara hiljuti. „Kuidas ma neid probleeme aga lahendan, ei huvita kedagi. See tähendab – huvitab küll, kuid ainult nii kaua,

Ole hoiatatud: nii kui proovid, juurde soovid!

Ennustamine on tänamatu tegevus. Aga keegi peab ka selliste asjadega tegelema ja siin on minu ettekuulutus: tööjõu planeerimine läheb iga päevaga aina keerulisemaks ning järjest raskem on ettevõtjatel hinnata, keda ja kui palju nad värbama peaksid.

Enne koroonakriisi oli jaekaubanduse ja toitlustusettevõtete peamine probleem sobivate töötajate leidmine. Tänaseks on tööturul uus olukord ja kuigi kandidaatide arv on järsult kasvanud,