„Informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma, ilmaprognoosita ilma ei tea, kui pole halb, siis on hea,” laulis Singer Vinger kuulsas massikommunikatsiooni laulus. „Mõnus, massikommunikatsioon, lala-laa-laa-laa, lala-lal-lal-lal-lal-laa.”
Laul on pärit kaheksakümnendaist, ent kõlab ka täna hämmastavalt päevakohaselt. Millest ma räägin? Riiklikust kommunikatsioonist loomulikult! Oled sa viimasel ajal püüdnud aru saada, millest riigijuhid räägivad? Mina olen ja ühest küljest on see kõik hüsteeriliselt naljakas, teisalt ajab aga hirmu peale.
Iga tund toob uusi ja aina vastukäivamaid teateid. Ühe ja sama päeva jooksul võib Eesti inimene kuulda nii seda, kuidas viirus on langustrendis, kui seda, kuidas nakatunute arv on plahvatuslikult tõusnud. Kumb siis? Langeb või tõuseb?
Eriti skisoks läheb asi aga siis, kui piiranguid kehtestama hakatakse. Alles mõne nädala eest teatas Ratta Jürka, et ujumistrenni ei tohi teha, aga sõpradega kahekümnekesi spaas tšillida tohib küll. Kus on loogika? Ei olegi.
Tahtmata koroonat ebaoluliseks pidada, olen mõelnud, mis siis küll saab, kui mõni tõeline kriis peaks Eestis tabama. Näiteks sõda, hoidku jumal selle eest.
Kujutad sa ette peaministrit, kes hommikul inimesed varjendisse ajab, õhtul aga teatab, et uups – varjenditesse poleks tohtinud minna, sest need ei vasta turvanõutele. Ega ei kujuta, eks? Aga praeguse koroonakriisiga just nii tehakse: inimeste pea aetakse vastukäiva infoga sassi ja imestatakse siis, miks kodanikud oma valitsust enam ei usu.
Tõtt öelda on mul hea meel, et Jüri Ratas peaasjalikult kirikute lahtihoidmise ja referendumi küsimustega tegeleb. Las jäävad olulised teemad – majandus, tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne – targemate inimeste kommunikeerida. Vastasel juhul ei suudaks keegi seda suppi ära helpida. Abielureferendumist ei sõltu ühiskonnas ju tegelikult midagi ning kirikus saab loll nii ehk naa peksa. Riigi elu reaalselt mõjutavad asjad võivad aga katki minna, kui lapsed nendega mängima lasta.
Nagu igast asjast, nii on ka valitsuse kommunikatsioonist (täpsemalt selle puudumisest) kõigil midagi õppida, ettevõtjail sealhulgas. Heade kavatsustega tehtud otsust on lihtne tuksi keerata, kui seda inimestele puudulikult selgitada. Veendu alati, et kõik töötajad su mõtetest ja otsuste tagamaadest selgelt ja ühtviisi aru saavad ning oma vastutust ja kaasatust tunnetavad. Muidu juhtub nagu riigis, kus viirus alles kell kümme õhtul levima hakkab ja ujulas muutub haigus ohtlikuks vaid juhul, kui treener basseini ääres seisab.
Värsked kommentaarid