Uudishimu tappis kassi. Aga kuidas see ettevõttele mõjub?

Kui lehendaarne tööblogija Klaara Karm midagi kirjutab, lööb internet kihama. 

„Mind peetakse tööl vaid selleks, et igal hommikul kenasti kohale tatsaksin ja päev otsa probleeme lahendaksin,” kuulutas Klaara hiljuti. „Kuidas ma neid probleeme aga lahendan, ei huvita kedagi. See tähendab – huvitab küll, kuid ainult nii kaua, kuni ma kõike ülemustele meelepäraselt teen.”
Tuleb välja, et Klaara-taolisi on terve Eesti täis – sajad inimesed jagasid Klaara artiklit ja kinnitasid tema sõnu: paljud tööandjad ootavad töötajailt korralduste täitmist, mitte iseseisvat mõtlemist. 

Organisatsiooniteadlased on ammu kindlaks teinud, et mis tahes ettevõtte edukuse olulisemaid komponente on uudishimu. Uudishimu on võimalik soodustada, ent paraku on seda lihtne ka maha suruda. Enamik organisatsioone teevad kahjuks viimast: nad suunavad – teadlikult või alateadlikult – inimesi kohanema ja olemasolevaga samastuma. 

Samas värbavad edukad organisatsioonid justnimelt „mässumeelseid” ning julgustavad oma töötajaid küsimusi esitama, mitte status quo’ga leppima. Innovatsioon sünnib uudishimust, mitte rutiini kohusetundlikust jälgimisest.

Kuidas uudishimu soodustada?

1. Inimestele tuleb anda võimalus ise otsustada:  ära ütle neile, kuidas midagi teha, vaid lepi kokku, millise tulemuseninad peavad jõudma.
2. Küsi nii endalt kui töötajailt, miks: Miks me midagi teeme? Miks me seda just nii teeme? Miks me ei proovi teisiti teha? 
3. Tunnusta neid, kes avaldavad arvamust. Eriti siis, kui need on sinu seisukohtadele vastupidised või neist erinevad.

Selle asemel, et töötajate käest „Millele sa täna keskendud?” või „Kuidas sa neid asju teed?” küsida, uuri parem, millised tegevused töötajais uudishimu tekitavad. Milliste harjumuspäraste tegevuste kohta sa rohkem tagasisidet sooviksid kuulda? Küsi töötjailt, miks nad neid tegevusi teevad. 

Ja veel kaks kriitilist küsimust, mis aitavad organisatsiooni juhtidel oma töötajaid „kastist välja” mõtlema suunata: 

„Mis on see üks asi, mida mina juhina peaksin tegema, et sul oleks parem tööd teha?”

„Mis on see üks asi, mida mina juhina peaksin tegema, et meie klientide elu paremaks muuta?”

Korralda oma ettevõttes regulaarseid ajurünnakuid, mille keskmes on just need küsimused:

Miks? Mis oleks kui…? Kuidas me saaksime/võiksime…?

Selle asemel, et inimesi õigete vastusteni juhatada, tuleb neid õpetada esitama õigeid küsimusi. 

Väga paljudes ettevõtetes peetakse küsimuste esitamist mässamiseks, mis õõnestab juhtide autoriteeti. Sellistes organisatsioonides keskenduvad inimesed igapäevasele tööle, mõtlemata pikemalt, miks nad midagi teevad või kuidassaaks asju paremini teha. Edukad organisatsioonid otsivad võimalusi, kuidas töötajaid uudishimule avada, küsimuste esitamist soodustada, ning oma mõtteid ja ettepanekuid kolleegidega jagama julgustada.

Tahad oma ettevõtte edule kaasa aidata? Kes ei tahaks! Tuleb sellele lihtsalt õigest otsast läheneda. Nüüd sa tead, millisest.