Klassikaline tööampsaja teeb seda 1-2 korda nädalas lisatööna muu töö, pereelu või õpingute kõrvalt lisaraha teenimise eesmärgil igapäevaste kulutuste katmiseks, täites mõnda olulist klienditeeninduse funktsiooni, mis on ka loogiline, sest nii kaubanduses kui toitlustuses on kõige rohkem täitmata ametikohti Eestis ja võimalus kiiresti lisatööle saada kõige atraktiivsem. Lisaks töötasule nähakse tööampsude tegemises ka võimalust saada jalga ukse vahele ja koguda uusi kogemusi ning kontakte tööturul.
Kui aasta esimeses kvartalis käis lisatööd tegemas 2500 inimest, siis teises kvartalis tegi tööampse juba pea 3000 inimest. Aasta alguse tase on saavutatud juba praegu, kui kolmas kvartal pole veel lõppenudki. Ligi 22 000 inimest on sel aastal end tööampsuhuvilisena kirja pannud, et lisaraha aktiivselt teenida või selleks valmistuda.
GoWorkaBiti 30 000 kasutajat, kes teevad aastaringselt tööampse lisaraha teenimiseks, käivad põhitöökoha või õpingute kõrvalt tööl eelkõige lisaraha teenimiseks igapäevaste kulutuste katmiseks (43%). Olulisel kohal on ka rahavarude suurendamine (39% vastanutest) ning täiendavate elamuste võimaldamine lisateenistuse läbi (7,7% küsitlustele vastanutest).
Lähedasi toetavad teenitud lisaraha abil 2,9% vastanutest ja oma seniseid paratamatuid võlgu tasuvad lisateenistusest 1,1 % vastanutest. 6,6% vastanutest märkis lisaraha kulutamise põhjusteks muud väljaminekud, näiteks koolitustel osalemine, investeerimine või reisimine.
Kõige suurem hulk inimesi teeb tööampse muude tööde kõrvalt 2-3 korda nädalas, selgus teisest tööturu küsitlusest, millele vastas üle 36 000 inimese. Tööampsudel käimist peab enda täiskoormusel tööks veidi üle 10% vastanutest ehk nemad käivad erinevatel tööampsudel vähemalt 5 päeva nädalas stabiilselt ja aastaringselt. Veerand vastanutest otsivad lisatöö võimalusi paaril korral kuus ja 12,5% stabiilselt kord nädalas.
Kõige populaarsemaks lisaraha teenimise võimaluseks läbi tööampsu peetakse klienditeenindaja ametit, mida on nõus tegema 66,7% ametikoha põhisele küsimustikule vastanud 40 000 inimesest. Raha teenimiseks on inimesed nõus minema appi ka lattu (61,2%) ja töötama ettekandjana (43,5% vastanutest). Nõus ollakse ka koristama, kui see aitab teenida lisaraha ning tegema abitöid ehitustel ja esitlema tooteid kauplustes.
Samas ütles 7,9% küsitlusele vastanutest, et nad ei oleks nõus ühtki eelmainitud ametit lisaraha teenimise eesmärgil pidama.
Tööampsude tegemisel peetakse kõige olulisemaks töötasu suurust (66% vastanutest küsitlusele, milles osales pea 75 000 inimest), mis on ka loogiline lisaraha teenimise võimaluste leidmisel. Seejuuresa aga pidas 57,6% vastanutest oluliseks ka uusi kogemusi, mida tööampsul käimine annab, ning võimalikud uued tutvused (34,4%).
Ettevõtte mainet ei pidanud küsitluses osalenud tööampsajad eriti oluliseks (15,8%), küll aga tööampsu toimumise aega ja kohta, et lisatööd tegema minnes see muid töid ja elu liigselt ei häiriks.
Inimeste võimalused lisaraha Eesti tööturul teenida on kooskõlas majanduses ja ühiskonnas toimuvaga. Kui kaubandus õitseb, vajatakse rohkem abikäsi, samas pole töö kaubanduses töökultuuriliselt eriti seksikas ning tasud ka tööturu keskmisest madalamad just suurte mahtude ja madalate marginaalide tõttu.
Kui küsisime, millist tööd tehes tahaksid inimesed tegelikult, sõltumata turul pakutavast, lisaraha teenida, selgus, et kaalukalt populaarsemateks osutusid abitööd meelelahutusüritustel ja kultuurisündmustel.
Väga suur valmisolek on teenida lisaraha kodustes tingimustes andmetöötluse ja -sisestustöödel ning asjaajaja või kontoriabilisena töötades. Populaarsete tööde toppi jõudsid ka klienditoega seotud tööd ning töö loomadega.
Populaarseks osutusid ka erinevad loovtööd – tekstide koostamine, tõlkimine, erinevad veebitööd, uuringute läbiviimine -, kuhu tööampse pakutakse täna turul siiski pigem vähe ja harva. Aga kui need üles pannakse, täituvad need ka minutitega.
Seega – hoia tööampsudel iga päev silm peal, sest nii leiad just sulle sobivad ampsud kiiresti.
Värsked kommentaarid