Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Kas sina töötad targalt?

Targa Töö Ühing viis koostöös rahvusvaheliste partneritega läbi uuringu, mille raames kaardistati virtuaalseks meeskonnatööks vajalikud pädevused. Küsisime Paindliku töö päeva ühelt saatekülaliselt, Sirja Sulakatkolt, kuidas virtuaalselt töötades ja hübriidmeeskondades hakkama saada ning mis on peamised väljakutsed. 

Sirja sõnul peamine väljakutse hübriid- ja virtuaalmeeskondade juhtimisel on eelkõige üleüldine töömaailma muutumine: võib eeldada, et isegi 15-20% meie töödest muutuvad ning kuni 10% tuleb juurde uusi töökohti. Inimesed peavad olema pidevalt olema valmis muutustega kaasa tulema – olgu selleks siis muutunud töökeskkond või see, kuidas me tööülesandeid täidame. Virtuaalse töökeskonna puhul tuleb üha enam tähelepanu pöörata kommunikatsioonile: mis kanalites ja kuidas infot vahetame selliselt, et teine pool saaks infost aru sarnaselt meile endale. Märksõnaks siinkohal on tasakaalu leidmine info ebapiisavuse, aga teisalt ka ülekülluse vahel. Oluline on rõhku panna ka sellele, kuidas koostööd paremini juhtida, et rolliselgus oleks paigas ning kuidas tekitada usaldus läbi virtuaalse kanali. 

Tehnoloogilised pädevused on saanud erinevate uuringute andmete põhjal võtmepädevusteks, mis on vajalikud muutunud töömaailmas kohanemiseks. Samuti on tehnoloogial oluline roll ka selles, missuguseid töid tulevikus on võimalik automatiseerida ning neid on kindlasti oluliselt rohkem, kui seda tänaseks tehtud. Kes meist oleks näiteks enne tervisekriisi võinud arvata, et ka sekretäritöö, mida on peetud võimalikuks üksnes kontoris kohapeal tehtavaks, võiks samuti liikuda kaugtöö vormis tehtavaks tööks? Paindliku töö mõiste ei ole seotud üksnes asukohaga, vaid ka aja või töötamise viisiga või ülesannete valikuga. 

Vähemoluline pole ka enesejuhtimise oskus. Töötajal on endal suurem vastutus oma töökoormuse jälgimisel ja tööde planeerimisel, aga samas on see ka suur võimalus ise oma tööelu paindlikumalt planeerida. Inimestel peab olema järjest enam valmisolek mõelda ette, kuhu tahan välja jõuda ja julgus teha selleks ka õigeid samme. 

Uutmoodi töömaailm esitab uutmoodi väljakutseid ka juhtidele ja juhtimiskultuurile. Töötamine on muutunud nii paindlikuks: töötatakse erinevates organisatsioonides, projektipõhiselt, tööampsudena, erinevate koormustega. Kuidas aga juhina motiveerida ja võimestada töötajat just minu organsatsioonis või tiimis, kui töötaja on tegelikult hõivatud erinevate tööandjate juures? Üks nipp, mis alati sellistes olukordades aitab, on inimeste kaasamine eesmärkide ja mõõdikute seadmisesse, sest kui töötajal on võimalus panustada eesmärkide seadmisesse, on ta ka hiljem rohkem seotud nende täitmisega. 

Seni mainitud väljakutsed hübriid- ja virtuaaltöö juhtimise puhul on tegelikult sarnased ka töötamisel silmast silma, olgu selleks siis lisaks kontoris töötamisele näiteks laotöö, töö kaubanduses või toitlustusvaldkonnas. Küll aga tulevad need väljakutsed virtuaalse töö puhul eriti teravalt esile seetõttu, et läbi ekraani inimestega suheldes me tihtilugu ei adu nii hästi, kuidas teine osapool ennast tunneb, kas ta sai jagatud infost samamoodi aru ning see võib tuua kaasa mõne töölõigu topelt tegemise või vastupidi tegemata jätmise. Soovitusena toob Sirja välja, et üha olulisemad on 1:1 kohtumised tiimiliikmete ning juhi ja töötaja vahel, kus on võimalik omavahel segaseks jäänud teemasid peegeldada. Ka töötajana peaksin ma olema nüüd veel julgem ütlema välja asju, mis varasemalt olid justkui õhust haaratavad. 

Mida öelda aga soovitusena neile tiimidele, mis on pidevas muutumises – olgu selleks siis ajutiselt ja ühekordselt lisanduvad tööampsu põhised töötajad või ka projektipõhiselt ühes asutuses kokkupandud meeskonnad erinevatest tiimidest? Kuidas selliseid koostöövorme võimalikult edukalt toimima panna? Nii tööampsajate liitumisel kui ka cross-functional meeskondade puhul on inimese vaates kõige olulisem saada aru, mis on tema roll või panus selle ülesande täitmisel. Selleks tuleb võtta aega, et koos arusaamiseni jõuda, mis on rollid ja vastutus. Julgus küsida ja hoida ettevõtlikku mindsetti on ka töötaja enda vastutus. Parim asi, mis selle tulemusel juhtuda saab, on ühine arusama ja selgus! Seega rohkem julgust küsida ja katsetada!