Mine pekki paindlikkus!?

Me elame ajal, mil tehnoloogia areng ja teadmatus tuleviku ees toovad kaasa suuri muutusi. Vajadus neile muutustele kiiresti reageerida on üha olulisem.

Puutumatuna ei püsi ka tööturg. Pikaks planeerimiseks pole enam ammu aega – tuleb tegutseda kohe ja kiiresti. Võimekus paindlikult tööjõudu kasutada saab konkurentsis püsimisel määravaks. Ettevõtted palkavad sobivat tööjõudu lühemaks ajaks ja just siis, kui seda kõige rohkem vajatakse. Paindlikkus saab mõõtmed, mida me täna ei oska ettegi kujutada.

Muutunud on ka inimeste ootused tööle. Esikohale tõuseb soov paindlikult töötada, olla ise oma aja peremees ja leida tasakaal töö ja eraelu vahel.

Eelneva valguses on kummaline vaadata, kuidas seadusandjad muutustega kaasa liikumise asemel pea liiva alla peidavad ja turvalisusele rõhudes paindlikuse asemel tööturgu üha jäigemaks püüavad muuta. „Mine pekki paindlikkus – meie teame paremini, mida töötajad ja ettevõtjad vajavad!“ suhtumine on muutunud normiks.

• Selleks, et ettevõtted saaksid endale kiiresti ja paindlikult vajaminevat tööjõudu värvata, on hea kehtestada reeglid, kus enne tööle asumist tuleb läbida töötaja registreerimise kadalipp

• Selleks, et suurendada noorte tööhõivet ja anda neile võimalus saada töökogemust, tuleb nende tööle võtmine muuta tööandjale võimalikult keeruliseks

• Kõige äärmuslikum näide „mina tean, mida sa vajad ja teen otsused sinu eest“ tuleb Prantsusmaalt, kus arutluse all on töö e-mailide lugemise keelamine tööpäeva lõppedes

Jäik arusaam, et töötada võib ainult kella 9-st 17-ni ja 5 päeva nädalas on minevikust. Üha rohkem on inimesi, kes soovivad ise valida millal, kus ja kuidas nad töötavad. Minule meeldib hommikul kauem magada või lõuna ajal värkendav uinak teha. Mõni tunneb ennast kõige efektiivsema ja loovana just öösel.

Selle asemel, et paindlikkus pekki saata ja tuima ükskõiksusega vastuvoolu sõuda, tuleks leida lahendusi paindlikuse suurendamiseks!

Muutunud maailmas, kus inimeste ja ettevõtete ootused ja vajadused on väga erinevad, peab nendega arvestama ka seadusloomes. Esikohale peaks tõusma inimeste enda võimalused valida ja vabalt otsustada, kuidas nad töötavad ja milline töötamise mudel neile kõige enam sobib.