Tööandjad võivad korralikud tõprad olla.
Ma pole mingi Clara Zetkin ega ilma rinnahoidjata hüsteerik, kes kõigile võrdseid võimalusi, kümnekordset keskmist palka või jumal teab mida nõuab. Vastupidi – ideaalses maailmas on tööandja samasugune väärtuse looja nagu töötaja, kes tema ettevõttes väärtust loob. Ning mõistlik tasakaal peab kahtlemata valitsema. Aga Eesti pole kahjuks ideaalne maailm, vähemalt nii mulle aeg-ajalt tundub.
Alles see oli, kui siin lahvatas arutelu kohvikutes töötavate „lumehelbekeste” üle, kes oma bossid pikalt saatsid ja tööle ei ilmunud. Pühkisid käed puhtaks, kiskusid põlled eest, saatsid kupjad kukele ning marssisid minema. Kõik. Vsjoo. Finito. Pea ise oma vabaõhukohvikut, meil sai just praegu lõplikult villand.
Bossid kukkusid seepeale ajalehtedes hädaldama (ning ajalehed seda soigumist avaldama!), kuidas noorus on hukas. Et uus põlvkond on ebausaldusväärne. Ja et nemad vaesekesed, see tähendab tööandjad, peavad nüüd oma kohvikud kinni panema. Töötajaid ju pole!
Halloo! Loomulikult tuleb sul oma putka uks kinni naelutada, kui sa inimestelt kaks nädalat jutti 12-tunniseid tööpäevi nõuad. Ja neile selle eest peaaegu midagi ei maksa! Mida sa, naljamees, siis ette kujutasid? Et sul õnnestub „uut põlvkonda” lumehelvesteks sõimates inimesed nii ära hirmutada, et need on ükskõik millega nõus? Ära tee nalja!
Jutt, et „tööjõudu napib ja keegi peab ju töö ära tegema” ei päde juba mitukümmend aastat. Taolise ibaga võisid sa 90ndatel oma metalli kokkuostupunktides töötajaid survestada. Ent juhuks, kui sa märganud ei ole – 90ndad on ammune ajalugu. Ning üsna võigas veel pealegi.
Ja üleüldse, kui sul „tööjõudu napib ja keegi peab töö ära tegema”, siis tee ise! Oled sa näinud, kuidas välismaal restoranide omanikud kundedele toitu ette tassivad? Mujal maailmas on see auasi. Mujal maailmas loob tööandja väärtust koos töötajaga. Kui sina oma inimeste peale röögid, teevad nemad automaatselt kehvemat tööd. Kui ma kohvikus näen, et ettekandja on õnnetu, lähen järgmisel korral teise kohvikusse.
Kuula mind, lumehelbeke! Kohe tehakse viimasedki vabaõhukohvikud taas lahti ning kui sa mõnesse peaksid tööle sattuma, pea meeles: kui boss on türann, kes ületunde tegema sunnib ja häält tõstab, siis ära lase endale pähe istuda. Jookse. Jookse kiiresti ja kaugele, nii nagu jooksis Forrest Gump. Alati on olemas tiimid, kus sinu arvamust kuulatakse, sind inimlikult koheldakse ja kus sinu töörõõm on tööandjale oluline.
Värsked kommentaarid