Siin on maailma ajaloo viis kõige idiootsemat küsimust:
Kas näljane tohib süüa?
Kas unetu tohib magada?
Kas rõõmutu tohib naerda?
Kas õnnetu tohib armastada?
Kas töötu tohib tööd teha?
Usu või mitte, aga üks neist kõlab Eestis pea iga paari minuti tagant. Võib-olla mitte identses sõnastuses, ent mõte jääb samaks: kui ma olen end töötuna arvele võtnud, kas ma siis tööampse tohin teha?
Lühike vastus on „jah”, kuigi ajutiselt töötamiseks pead korralikult trikitama – ühepäevase tööampsu tegemiseks tuleb sul end töötuna arvelt maha võtta, homme töö ära teha, ning ülehomme end taas töötuna arvele võtta. Bürokraatiat ja kära on palju, villa mõnevõrra vähem.
Õnneks on riik aru saanud, kui jaburalt „kas töötu tohib tööd teha?” küsimus kõlab. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis teeb töötuna tööampsude tegemise oluliselt lihtsamaks.
Juba 1. septembrist saavad kõik registreeritud töötud tööampse teha, sealjuures kartmata, et nende toetused ära kaovad. Riik on siiski kehtestanud hulga reegleid ja piiranguid, mida tuleks kindlasti silmas pidada.
Esiteks võib töötu teha igas kuus maksimaalselt 8 tööpäeva.
Teiseks ei tohi teenitud summa ületada 233 eurot (bruto).
Kolmandaks tuleb ajutisest töötamisest informeerida oma konsultanti (piisab e-kirjast või telefonikõnest enne tööle minemist).
Miks peaks töötu tahtma tööd teha? Toetus ju jookseb ning vahepeal on mõnus jalad seinale panna!
Kui toetusega hakkama saad, siis jumala pärast. Enamikel inimestel ei jookse ükski sent mööda külgi maha. Pealegi õnnestub erinevaid tööampse tehes oma oskusi proovile panna. Mõnikord võib juhuslik tööots karjäärimuudatusega lõppeda.
Tööampsud aitavad uut tööd leida, sest saad ennast tööandjatele näidata. Hiir magava kassi suhu ei jookse ning end tööturul aktiivsena hoides leiad töö kiiremini kui toetustest elades.
Nii et head tööampsamist! 1. septembrist on see palju lihtsam!
Värsked kommentaarid