Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Päriselt paindlikud töösuhted on juba praegu võimalikud, aga ka vajalikud

Suur osa tööga hõivatud inimestest rakendavad oma teadmisi, aega ja jõudu ühe ettevõtte juures, nagu on see kord ja kohus pikalt kehtinud. Paljude ettevõtete ja valdkondade tegelikud tööjõuvajadused eeldavad paremate äritulemuste ning muutustele reageerimise nimel aga ammu suuremat ja põhimõttelist paindlikkust, mis on peale väikeseid ümberkorraldusi tegelikult võimalik saavutada juba praegu.

KAANEFOTO ALLKIRI: Inimesed on harjunud otsima sobivaid töövõimalusi mugavalt digimaailma vahendusel. Ka paindlikkus on saanud uue tähenduse, sest tööjõukriisi varjus reageeritakse pigem sellistele ettevõtete üleskutsetele, kus töötingimused ja sisekliima toetavad ka muid eluvalikuid ja hobisid. Foto: Unsplash

“Kui me kaheksa aastat tagasi tegime tööampsude võimalikuks tegemisega tööturul revolutsiooni, siis tänaseks on sellest saanud evolutsioon tööjõu haldamisel tervikuna,” selgitab GoWorkaBiti juht Kristjan Vanaselja. “Päriselt paindlikku lähenemist vajalike tööde planeerimisel ja tegemisel ei eelda ainult töövõtjad, vaid seda vajab oma äri stabiilseks ja tulemuslikuks juhtimiseks ka järjest suurenev hulk ettevõtteid. Hea uudis on see, et lahendused selleks on juba täna toimivad.”

Paindlikkus tagab efektiivsuse

Graafikupõhised tööd, kus tööjõuvajadused iganädalaselt või hooajaliselt muutuvad, vajavad konkurentsis püsimiseks paindlikkust oma tööjõu planeerimisel.
aekaubanduses, logistikas, laonduses ja tootmises, aga tasapisi kasvavalt taas ka majutus- ja toitlustusärides -, tehakse küll väga põhjalikke tööjõuprognoose, aga reaalsete töögraafikute koostamisel on keeruline neid prognoose täielikult arvesse võtta.

Normtunnid, tööjõupuudus, ootamatud haigused ja puudumised seavad kõik graafikute koostamisel omad piirangud.

“Tööampse kasutatakse täna paljuski kui tulekahju kustutamist sellistel ootamatutel hetkedel, kus keegi jääb tööle tulemata või kui ootamatult on näiteks tootmismahud kasvanud,” selgitab Vanaselja. 

Kuidas jõuda pidevast tulekahjude kustutamisest selleni, et töö saaks alati tehtud ja tööjõuvajadused oleksid alati kõige efektiivsemalt kaetud? Üha suurem hulk ettevõtteid on hakanud selle lahendamiseks kasutama püsivat paindlikku tööjõudu. Täiskohaga töötajate kõrvale värvatakse osaajalised töötajad või moodustatakse täiendav meeskond paindlikest töötajatest oma põhitöötajate kõrvale. 15-20% prognoositud tööjõuvajadusest kaetakse paindlike töötajatega ja lisaks on neil ettevõtetel alati olemas ressurss, millega katta ootamatud puudumised ja töömahu kasvades lisandunud vahetused.

“Uus lähenemine tööjõu planeerimisel aitab oluliselt efektiivsemalt graafikuid koostada ja kasvõi tunnitäpsusega tööjõuvajadusi täita.” See aitab tööjõumahukatel ettevõtetel tagada parema efektiivsuse – maksma ei pea n-ö tühje tunde, samas on alati abi koolitatud ja motiveeritud töötajate näol võtta, kui selleks tekib äriliselt vajadus. “Me saame seda süsteemselt lahendada iga ettevõtte jaoks ja seda juba täna,” kinnitab Vanaselja.

“Luues paindlikku tööjõudu kaasava ja läbimõeldud süsteemi, on ettevõttega juba kohanenud inimesed alati olemas, et kedagi ootamatult asendada või prognoositust rohkem tööd teha.”


Paindlikkust otsiv tööjõud on olemas

Pessimistlikumad ütlevad siinkohal, et isegi täisajaga töötaja leidmine tänasel tööturul on juba raske, kust siis veel see täiendav paindlike töötajate meeskond võtta? Tegelikult on sellised inimesed tööturul olemas, kes on valmis liikuma 2-3 ettevõtte vahel ja töötama just seal, kus vajadus kõige suurem. Töötajad otsivad üha rohkem võimalusi ise oma tööelu eest vastutada ja oma töögraafikute koostamisel kaasa rääkida. Üha rohkem on tööturul neid, kes on valmis 3-4 päeva nädalas neile sobivatel aegadel tööl käima ja ülejäänud aja oma hobidele või ettevõtmistele pühendama. “Kui seni oleme harjunud mõttega, et kõik töötajad eelistavad püsivat täisajaga tööd ühe kindla ettevõtte juures, siis nüüd on aeg sellest lahti lasta. Tööturule tekkinud paindlikkust otsiv tööjõud aitab ettevõtetel oluliselt efektiivsemalt oma tööjõuvajadusi katta ja ärivajadustele vastavalt kiireid muutusi ellu viia. Tööjõupuudus ei kao Eestist kuhugi. Tulevikus on edukad need ettevõtted, kes julgevad ja tahavad katsetada ning muutunud tööturu olukorraga kaasa minna,” ennustab Vanaselja.

Tihti saab töötaja jaoks takistuseks tööle kandideerimisel väga väike erinevus selle vahel, mida tööandja töötundidena ootab ja mida töötaja oma isiklikku elu arvestades vastu pakkuda saab või tahab. Küsisime paindlikku tööd oma elustiiliks pidavate inimeste käest, kas nad on jätnud tööle kandideerimata just seetõttu, et töö alguse ja/või lõpu kellaaeg on pisut ebasobiv, ja saime tagasisideks, et 60% vastajatest tõepoolest tunneb nii. Lisaks ajapaindlikkusele on tänane töötaja ja ka tööotsija väga teadlik sellest, missugust juhtimiskultuuri ja tööelukvaliteeti ta soovib.

See tähendab aga seda, et ka tööandjad peavad olema üha targemad nii sisseelamisprotsessi kui ka regulaarsete koolituste ja muude motivatsioonitegurite osas. Seega töötajate püsiv ja süsteemne paindlik kaasamine aitab ettevõtetel leida endale tööturult just need inimesed, kes otsivad iseseisvust ja paindlikkust, kuid soovivad ka stabiilsust ning väärtustavad head töökeskkonda.   

Läbiv paindlikkus tagab edu

Paindliku tööjõuhalduse lahenduse eesmärgiks on iga ettevõtte puhul äriloogikale, olemasolevatele kogemustele ja tööturu-statistikale tuginedes läbi analüüsida, milline osa vajalikust tööjõust peaks olema püsivalt palgal ja kui suur osa paindlikult kaasatud siis, kui ettevõttel tekib selleks vajadus. “Nii jääb ära ka homseks-on-vaja-paanika ning igakordne inimeste koolitamise ressursikulu, sest ettevõtte tööde ja protsessidega kursis olevate, paindlikult töötavate inimeste pink on pidevalt täidetud, olgu selleks siis 20 protsenti kogu tööjõu vajadusest või mõnes ärivaldkonnas isegi 50-60 protsenti kogu vajalikust tööjõust.”

Selline lahendus loob suuremat paindlikkust ka ettevõtte – on see siis kauplus, ladu või tootmisliin – püsivatele töötajatele, sest ka neil tekib võimalus oma töönädalat paindlikult planeerida, tundmata häbi või piinlikkust täitmata vahetuste pärast. “See on win-win-win lahendus kogu ettevõttele: nii juhtkonnale, personaliosakonnale kui ka töötajatele,” kinnitab Vanaselja. “Püsitöötajad tunnevad end läbi sellise planeeritud tööjõusüsteemi paremini hoituna, kuna nad saavad ka oma elu paindlikumalt, vastavalt tegelikele vajadustele planeerida teades, et vajadusel asendab neid kogenud, koolitatud töötaja väljastpoolt. Ja et see ei tekita tõrkeid ei ettevõtte töös ega suhetes omavahel.”

Tööjõu süsteemne paindlik haldamine ja kaasamine kombinatsioonid paindliku motivatsionisüsteemiga annab äris efektiivsuse ning tagabstabiilsuse ja aitab kujundada oluliselt parem sisekliima, mida just paljud tööotsijad täna ootavad. 2021. aastal käis Eestis püsivalt paindlikult tööl üle 40 000 inimese, kes tegid vastavalt oma elukorraldusele ja ootustele pea poole miljoni töötunni jagu kasulikku tööd.