Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Kuidas tekib tööturul win-win olukord?

GoWorkaBit usutles Eesti Karjäärinõustajate Liidu esinaist Aiki Pärlet. Teemaks võimalused, mis oleksid kasulikud nii tööandjale kui ka töötajale.

Tööotsija jaoks on üks magus tööamps (lühiajaline põnev tööots :)) ideaalne võimalus end proovile panna ja katsetada, millise valdkonna ametid talle kõige paremini sobivad. Aga tööampsud on kahtlemata kasulikud ka tööandjatele.

Miks võiks ettevõte tööturul uut väljundit otsivale inimesele tööampse pakkuda? Esiteks kindlasti vahelduse pärast. Kui firmasisene töökorraldus vähegi võimaldab projektipõhiselt uusi inimesi palgata, siis tasuks seda kaaluda, kuna uued inimesed toovad uut hingamist ning pole ohtu, et kuri rutiin kedagi kimbutama hakkaks.

Tööampsajate palkamine aitab tööandjal personalikuludelt kokku hoida, kuna ettevõte saab palgata lisatööjõudu vaid konkreetse ülesande täitmiseks ja muul ajal ei pea tööandja projektipõhiselt palgatud alluvate pärast muret tundma.

Eesti Karjäärinõustajate Ühingu esinaine Aiki Pärle, kes on töötanud nii personali- kui kvaliteedijuhina, leiab, et tööandja jaoks võiks tööampsaja palkamine olla sisu ja panuse kvaliteedi ühtlustamine – mitte panustada niivõrd kvantiteedile, vaid kvaliteedile. Tööampsajate palkamine aitab tööandjal personalikuludelt kokku hoida, kuna ettevõte saab palgata lisatööjõudu vaid konkreetse ülesande täitmiseks ja muul ajal ei pea tööandja projektipõhiselt palgatud alluvate pärast muret tundma.

Kindlasti on suureks plussiks seegi, et magus tööamps ei jää pikaks ajaks n-ö riiulile seisma. GoWorkaBiti kaudu võib uue inimese leida keskmiselt nelja tunniga ja ei tasu arvata, et tublid tööampsajad ootavad häid pakkumisi vaid töönädala sees – ka nädalavahetusel on võimalik õige inimene üles leida! Ettevõttel on võimalik eelnevalt ka lugeda tööampsajale antud hinnanguid.

Aiki Pärle tunnistab, et võimalus tööampsajaid ajutiselt palgata on muutuvas karjäärimaailmas igati tervitatav, kuid ettevõte peab enda jaoks mõned asjad eelnevalt läbi mõtlema. Tööampsaja palkamine eeldab seda, et ettevõttes on pigem vaba töökorraldus. «Mõned mööbliettevõtted kasutavad projektist projektini töötajate värbamist – kui tuleb suurem tellimus, võetakse töötajaid projektipõhiselt juurde,» näitlikustas ta. Töökorraldus peab võimaldama seda teha, kuid see tõstatab kaks küsimust: kas ettevõttes on juba taoline töökorraldus olemas või kas olemasolevat struktuuri on võimalik niimoodi kohandada, et seda saaks teha.

Pärle sõnul on viimase poole aasta jooksul üha enam ettevõtteid liikunud projektipõhise töökorralduse poole, mis tähendab seda, et järjest enam palgatakse inimesi n-ö väikeste tööjupikeste tegemiseks.

Pärle sõnul on viimase poole aasta jooksul üha enam ettevõtteid liikunud projektipõhise töökorralduse poole, mis tähendab seda, et järjest enam palgatakse inimesi n-ö väikeste tööjupikeste tegemiseks. Samas on endiselt ka neid ettevõtteid, kelle töökorraldus ei võimalda teistsugust ajakasutust ja eeldab pidevat töötajate kohalolu. «Ettevõtte struktuuri pole keeruline analüüsida ja vajadusel saab muudatusi teha. Küsimus on aga selles, kas neid muudatusi tahetakse või viitsitakse see ära teha, sest ümberkorralduste tegemine ei pruugi väga valutult minna,» nentis Pärle.

Karjäärimaastikul toimuvad pidevad muutused ja seoses sellega muutuvad ka töötajate soovid ning nõudmised tööandjale. Noored, Y- ja Z-generatsiooni esindajad, ei taha enam kella 9-17 kontorilaua taga istuda ning pabereid täita, vaid nad eelistavad paindlikku töögraafikut ja põnevaid väljakutseid. Tööandjatel tasukski mõelda sellele, kuidas oma ettevõtte töökorraldust muuta nii, et see oleks vastuvõetav kõigile – nii erineva tööstiili kui ka harjumuste ja oskustega organisatsiooni liikmetele. Siinkohal on Pärle sõnul ka hea võimalus panna koos tööle erinevad põlvkonnad just neile sobivat töökorraldust silmas pidades. Räägime ju pidevalt vananevast elanikkonnast ja vanemaealiste suuremast rakendamisest tööturul. Neile sobivad pigem varasemad tööajad, vanusest tulenevalt vahel ka lühemad tööpäevad, stabiilsem füüsiline töökoht jne. Nooremad põlvkonnad hindavad pigem vaba töögraafikut, võimalust teha kaugtööd. See on ju suurepärane võimalus panna erinevate põlvkondade tugevused kokku ning luua hästitoimiv süsteem!

Kerti Kulper & GoWorkaBit

No Comments Yet.

What do you think?

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.