Kui oled leidnud ettevõte, kus pakutakse häid töötingimusi ja sinu tööd kiidetakse pidevalt, siis teed oma tööd rõõmuga ega mõtlegi sellele, et võiks hakata uut kohta otsima. Tööturg pole enam endine – enam ei usuta iganenud mõtteviisi, et tööd tuleb teha ja raha teenida, no matter what, ning järjest enam pannakse rõhku sellele, et töö peab olema meeldiv ja tegema õnnelikuks. Meeldiva töökoha loomiseks on aga tarvis paari olulist koostisosa, mis võivad keskpärase tööotsa muuta õige magusaks.
1. Head suhted
Organisatsioonikäitumist analüüsides on selgunud, et kõige levinum põhjus, miks töölt lahkutakse, on halb ülemus. Kui ülemuse ja alluva suhted on pigem halvad, siis hakkab see lõpuks töökvaliteeti mõjutama ning võib alluva minema peletada. Nutikad ettevõtted keskenduvad aga sellele, et juhtival positsioonil oleksid inimesed, mitte robotid.
Kõige levinum põhjus, miks töölt lahkutakse, on halb ülemus
See tähendab, et ülemusel on olemas nii juhiomadused kui ka empaatiavõime. Ta peab tunnustama alluva kordaminekuid, talle raskel ajal kaasa tundma ja vajadusel ka väljakutseid esitama, et alluv saaks muudkui areneda. Ka suhted kolleegidega on olulised – kui kollektiiv pole positiivselt meelestatud ja üksteise jalgealust kiputakse õõnestama, siis on ettevõtte töökeskkond rikutud ning pigem eelistatakse sellisest keskkonnast lahkuda.
2. Head töötingimused
Töötingimuste all võib välja tuua nii töövahendid kui ka näiteks selle, et tööandja võimaldab töötada paindliku graafiku alusel. Y-generatsioon, kes on tööturul juba esimesed sammud teinud ja olukorraga tutvunud, väärtustab võimalust oma aega paindlikult planeerida. Lisaks sellele on leitud, et töötajad, kes ei pea kogu aeg kontoris olema ja saavad ka näiteks kodus töötada, mõtlevad töökohavahetusele vähem. Tööandjad peaksid oma töökorralduse üle vaatama ja hindama, milliseid muudatusi teha, et töötajad reaalselt ka saaksid paindlikumalt töötada. Võib-olla polegi tarvis suuri muudatusi teha, lihtsalt siiani pole julgetud uut süsteemi proovida? Samuti tasuks kriitilise pilguga üle vaadata töövahendid, mida tööandja omalt poolt pakub. Kui kontoritöötaja tööarvutil kulub ikka tubli kümme minutit, et hommikul hääled sisse saada või kui tool, millel alluv peab kaheksa tundi istuma, ei toeta tema selga õigesti, peaks tööandja midagi ette võtma, vastasel juhul tuleb peagi hakata uut inimest otsima.
3. Arenguvõimalused ja põnevus
Kui töötaja tunneb, et töö ei paku peale sissetuleku talle enam midagi uut ja tema tööülesanded on liialt kerged või üksluised, siis hakkab ta tööturul rohkem ringi vaatama, et oma oskusi paremini rakendada. Igavate käskluste ja juhiste asemel võiks ülemus töötajale seada pigem kõrgeid eesmärke, mille saavutamine võib esmapilgul tunduda keeruline ning sunnib töötajat oma mugavustsoonist väljuma. Inimesed pole loodud paigalseismiseks, vaid me peame olema pidevas liikumises, et muudkui uusi asju avastada, neist vaimustuda ja seeläbi ka areneda. Kui töö hõivab kolmandiku ööpäevast, siis pole ju mõtet kulutada seda aega millelegi, mis avastamisrõõmu ei paku.
4. Täpselt paras töökoormus
Liiga madal töökoormus tähendab seda, et töötajal hakkab igav; liiga kõrge aga seda, et töötaja võib kiirelt läbi põleda. Hea ülemus oskab ohumärke tähele panna ja hoolitseb selle eest, et tema töötajad oleksid motiveeritud, kuid ei töötaks üle. Ootamatuid lisaülesandeid ei tasuks hakata olemasolevate töötajate vahel jagama, vaid pigem võiks GoWorkaBiti abiga leida ajutisi töötajaid, kes hoolitsevad selle eest, et asjad saaksid õigeks tähtajaks kvaliteetselt tehtud.
5. Tagasiside
Kooliajast on paljudel tõenäoliselt meeles, mis tunde erinevate hinnete saamine tekitas. Töömaailma sisenedes kaob hinnete andmine ära, ent see ei tähenda, et töötaja ei tahaks teada, kas ülemus on temaga rahul või mitte. Mõned ettevõtted korraldavad aastas korra või paar arenguvestlusi, aga kuna Y-generatsioon vahetab töökohti umbes 1,5 aasta tagant, siis pole kord aastas toimuval arenguvestlusel erilist mõtet. GoWorkaBit korraldab oma meeskonnaliikmetele koosviibimisi igal nädalal ja minimaalselt korra kuus vestleme töötajatega ka eraldi. Tähtis on kogu aeg kursis olla inimeste rõõmude ja muredega, et nendega operatiivselt tegeleda. Kui ettevõttes üldse taolisi vestlusi ei toimu, siis võib töötajale jääda mulje, et tööandja ei hooli temast.
Kui soovid, et (head) töötajad sinu ettevõttest ei lahkuks, siis tasuks mõelda sellele, kuidas sa neid kohtled. Kas sinu ettevõte pakub töötajatele piisavalt väljakutseid? Kas nad saavad kaasa rääkida töötingimuste muutmisel? Kas sa kiidad neid, kui mõni projekt on hästi õnnestunud ja kas näed vaeva, et teievahelised suhted oleksid head? Iga tööandja peaks hoolitsema selle eest, et alluvad tahavad tema ettevõttes töötada, mitte ei tee seda vaid arvete maksmiseks.
Värsked kommentaarid