Võtame tööle jumala. Äärmisel juhul haldja

Mu Tallinna sõpradel oli veel mõne aja eest üks kummaline meelelahutus. Nad sõitsid Tartusse, ostsid kasti viina ning vaatasid hotellitoas kaks ööpäeva ALO TV-d, ühtki pausi tegemata. ALO TV oli (ja on kuuldavasti siiani) selline armas ja veidravõitu telekanal, mida sai kunagi vaid Lõuna-Eestis vaadata ning mis pakkus tõhusat camp-programmi: ürgvanadest Suveniiri kontsertidest põlve otsas nikerdatud reklaamideni.

Nüüd on ALO TV igal pool Eestis nähtav ning kentsakas turismivorm oma aja ära elanud. Ometi tuleb too ajaviide mulle aeg-ajalt meelde, eriti töökuulutusi lugedes. Nimelt on nende sirvimisest saanud minu lemmikmeelelahutus, millest lõbusamat annab otsida. 

Nali selles, et paljud Eesti ettevõtjad ei saa ise kah aru, keda nad tööle tahavad võtta või milliseid töid nende firmas on teha vaja. Töökuulutuste maailmas näib valitsevat põhimõte: sõnasta oma kuulutus võimalikult üldsõnaliselt, sest sogases vees võib ootamatult pirakas kala konksu otsa sattuda. 

Ei usu? Aga palun, siin on mõned laused töökuulutustest, mille otsa olen viimasel ajal komistanud:

Otsime inimest, kes suudaks lahendada kõik kaasaegses maailmas tekkivad probleemid.

Ideaalne kandidaat valdab inglise, vene, itaalia, hispaania, portugali, kreeka, türgi ja serbo-horvaadi keelt; ning on hästi kursis aasia ettevõtluskultuuriga. 

Võtame tööle kirgliku inimese. Kandideerimise eelduseks on kõrgharidus, eelistatult magistri kraadi tasemel. Eriala pole oluline.

Eesti ettevõtetesse otsitakse ninjasid ja haldjaid, aga mida nood imeinimesed tööle saades tegema peavad hakkama, jääb töökuulutuses pahatihti arusaamatuks. Ja kui sa tõepoolest serbo-horvaadi keele oskajast aasia ettevõtluskultuuri asjatundjat otsid, siis kui suure tõenäosusega sa ta CV-Online’ist või GoWorkaBitist leiad? Või ükskõik kust? Isegi headhunter jääb sellise inimese tabamisega hätta – neid elab terves maailmas pelk käputäis. 

Reeglina vajavad magistreid otsivad ettevõtted assistente või poole kohaga kohvivalmistajaid. Töökuulutuse sisusse kaevudes jääb aga mulje, et alla tegevjuhi pole mõtet kandideerida. 

Mida peaks vaene tööotsija sellises olukorras tegema? Higimull otsa ees risti ette lööma ning tundmatus kohas pea ees vette hüppama? Tuleb mis tuleb? 

Muidugi mitte. Intelligentne ning oma võimeid adekvaatselt hindav tööotsija reageerib kuulutusele, mille tekstist selgub, mida temalt oodatakse. Millised saavad olema tema tööülesanded ja kas doktorikraad molekulaarbioloogias on tõepoolest tehtava tööga seotud või on see töökuulutusele lisatud soovist „peene” ja „ahvatlevana” paista. Segase mumbo jumbo viskab mõistlik tööotsija aga kõrvale ja nõnda õnnestub tööandjal sogases vees vaid prügikala õngitseda. 

Head kuulutamist!