Olgu Issand ja Ratta Jürka tänatud! Kui nad poleks meile Mart Helme nimelist siseministrit kinkinud, peaksime ta välja mõtlema.
„Miks?” küsib nüüd iga inimene, kes päevauudiseid natukenegi jälgida viitsib.
Vastus on imelihtne: paremat lihttööde reklaamikampaaniat annab välja mõelda! Eriti ajal, kus taolist kampaaniat on hädasti vaja! Kus ei aita turunduskontorid ja miljonitesse küündiva eelarvega teavituskampaaniad, seal tormab appi siseminister. Mis sest, et kogemata.
Eestis peetakse lihtsaid töid teatavasti sellisteks, millega väärikas inimene oma käsi ei määri. „Mina ei kavatse küll kuskil Selveri kassas passida,” kuulutab iga gümnaasiumilõpetaja, kui temalt tulevase karjääri kohta uurida. Võõrtööjõudu Eestis kah ei taheta (vähemalt jääb meediaruumi jälgides selline mulje), keegi peab aga ka „mustemad” tööd ära tegema. Kes?
Veel mõned päevad tagasi puudus sellele küsimusele vastus. Nüüd võib olukord muutuda.
Nali selles, et tugevaim ühendav jõud on ühine vaenlane. Siseminister Helme halvustab oma väljaütlemistega kõiki lihtsama töö tegijaid ning reaktsioon on jõuline: lihtsa töö tegijad ajavad ühendkooris rinna uhkusest kummi ja õigesti teevad. Sotsiaalmeedias käib seninägematu võistukiitlemine teemal, kelle töö on kõige lihtsam.
Vähe sellest – isegi need, kes on tänaseks haljamale oksale jõudnud, meenutavad nüüd üksteise võidu, millise lihtsama tööga nad omal ajal alustasid. Ettevõtetel, kes laohoidjat või koristajat otsivad, tuleb nüüdsest Fontese poole pöörduda.
Helme jutt, kuidas kord poemüüjana alustanu võiks selleks ka jääda, tulistab omaaegse „Hübriidi” laulja suunas valusalt tagasi. Ma ei väida, et kunagine süldibändi solist peaks oma ametit häbenema. Vastupidi, „olen küllalt su aega viitnud, paras hetk mul nüüd minna on” kuulub vaieldamatult kõige arukamate lausete hulka, mida üks minister on kunagi öelnud (laulnud). Ometi on lihtne töö Eestis ühtäkki taas moes ja selleks piisas vaid siseministril korraks suu lahti teha. Aitäh, Mart!
Värsked kommentaarid