Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Kas ja kuidas on Covid-19 töötajate ootusi ja soove muutnud?

Jagan kohe infot su konkurendi kohta! Tööstusspionaaž on küll kuritegu, kuid ma võtan selle riski. Tegelikult on nimelt kõigil kasu sellest, kui järgnev jutt võimalikult paljude ettevõtjateni jõuab.

Mu igapäevase töö lahutamatu osa on ettevõtjatega vestlemine ning see annab mulle hea ülevaate meeleoludest, mis Eesti firmajuhtide seas valitsevad. Ning mõistagi trendidest, mis Eesti tööturgu mõjutavad. Loe tähelepanelikult ja võta järgnevast infost parim.

Covidi-aasta on töötute hulka tubli 55% kasvatanud ja registreeritud töötus on tõusnud 8,7%-ni. Tööturul on 20 000 täiendavat „vaba” inimest ja see võiks ju tähendada, et kriisist taastuvatel ettevõtetel on uute töötajate värbamisel hea positsioon.

Aga kas ikka on?

Ettevõtjatega vesteldes saab kiiresti selgeks, et olukord on sektorite kaupa siiski väga erinev. Klienditeenindajate ja lihttööde pakkumiste hulk on küll kasvanud, ent see ei tähenda automaatselt, et sobivaid kandidaate sama palju (või rohkem) oleks. Endiselt sõltub palju sellest, milliseid töötingimusi ettevõtted pakuvad ja kui paindlikult nad oma inimestel töötada lasevad – need ootused pole tööotsijate seast kuhugi kadunud.

Teisalt on ettevõtted endiselt ebakindlad ega julge pikki plaane teha. Seega kaalutakse iga uut värbamist põhjalikult ning pigem püüavad ettevõtjad leida paindlikke ja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid ajutiselt kasvavate töömahtudega toime tulla.

Tööturul on märgata üht tähelepanuväärset trendi – töötuks jäänud inimeste soov kohe uuesti tööturule tõtata on väga väike. Seda trendi soosivad erinevad töötutoetused. Viimase poole aasta jooksul töötuks jäänud inimene võtab pigem aega ning kaalub, kas jätkata seni valitud rajal või otsida väljakutseid täiesti uuel erialal. Paljud kaaluvad oma ettevõtte loomist ning mõistagi on säilinud lootus majanduskeskkonna paranemisele ja võimalusele oma vanale töökohale naasta.

Kui majandus hakkab kiiremini taastuma, näeme tõenäoliselt elavamat tööturgu. Need töötajad, kes hindasid eelmisel aastal pigem kindlust ega rutanud töökohta vahetama, hakkavad peagi taas tööpakkumisi sirvima ja ettevõtete vahel liikuma. Võitjatena väljuvad sellest need ettevõtted, kes suudavad oma töötajaid kuulda võtta ning nende soovide ja ootustega arvestada.

Palgad pole enamikel ametikohtadel märkimisväärselt langenud (välja arvatud ettevõtetes, mis on piirangutest tingituna pidanud töökohti koondama või töömahtu vähendama – turism, toitlustus jne). Palgad on püsinud samal tasemel või koguni tõusnud.

Niisiis pole väga olulist muutust tööturul hetkel toimunud. Pigem on inimesed äraootavad ning loodavad, et Covidi-eelne olukord taastub kiiresti. Määramatust on siiani palju ja uute värbamistega ollakse pigem ettevaatlikud.

Ettevõtjad otsivad võimalusi paindlikumalt ja efektiivsemalt tööjõudu planeerida ning teha töö ära pigem vähemate inimestega. Värbamisel tasub silmas pidada, et inimeste palgaootused ja soov paindlikumalt töötada ei ole vähenenud. Vastupidi: Covid ja sellega kaasnenud uued töövormid (kodukontorid jne) on suurendanud inimeste soovi oma aja peremees olla ja ise otsustada, millal ja kus nad tööd teevad.

või