On su pangakonto kunagi miinuses olnud? Teed internetipanga lahti, vaatad kontojääki ja vastu vahib kümme eurot vähem kui null. On see vast lugu, mis? Nagu üks ameerika koomik ütles: sul tuleb sellises olukorras kümme kulli teenida, et pankrotti tagasi jõuda, ning isegi tasuta asjad pole sulle taskukohased!
Nali naljaks, tegelikult on asi tõsine. Isegi minu enam-vähem toimetulevas tutvusringkonnas on kaks inimest nädalase vahega teatanud, et on viimse kui säästetud euro ära kulutanud. Ja nüüd ei tea, kuidas eluga edasi minna.
Selline asi võib igaühega juhtuda, ükskõik kui kindlalt me end ka ei tunne. Ning kordki on mul midagi positiivset öelda: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, isegi olukorras, kus „kui kuidagi ikka saab” variant mingil põhjusel ära kukub. Luba, ma selgitan.
Mul pole olnud kombeks GoWorkaBiti otsesõnu promoda. Nad lubavad mul oma blogis mõtteid avaldada ja miskipärast näivad mu postitused GoWorkaBiti kasutajatele meeldivat, igatahes palutakse mul ikka ja jälle mõni uus kirjutada. Nüüd kirjutan aga GoWorkaBitist enesest, kuigi olen seda mitu aastat nimme vältinud.
Pull selles, et mu sõbranna Marianne mees lasi tema juurest keset kõige rängemat koroonalainet jalga. Ei mingit armukest ega ootamatut orientatsioonimuutust (kuigi tänapäeval tulevat sedagi ette), abielu sai lihtsalt ühel päeval otsa ja mees läks minema.
Koos mehega lahkus Marianne juurest aga ka raha. Mitte et mu sõbranna tööd ei suudaks teha, suudab küll. Üksvahe oli nende peres just naispool peamine raha kojutooja. Aga viirus likvideeris hotelli, kus Marianne töötas, ning uue otsa leidmine osutus jahmatavalt raskeks.
Rääkisin Mariannele GoWorkaBitist ja sellest, kuidas tuhanded inimesed sealt ajutisi otsi leiavad. Esimese hooga ajas mu sõbranna sõrad vastu, eneseväärikus ei lubavat tal igasugust ettejuhtuvat tööd teha. Aga kui häda härjagi kaevu ajab, mis siis veel ühest neljakümnesest eesti naisest rääkida! Eriti sellisest, kes ootamatult kõigist sissetulekutest ilma on jäänud.
Marianne pani end GoWorkaBitis kirja, leidis kiiresti tööampsu, võttis end sellest hoolimata töötuna arvele (tänapäeval on see mõnepäevase töötamise kõrval võimalik), sai lisaks ajutisele otsale töötutoetust, ja jäi viiruse ning minema jalutanud mehe kiuste kenasti vee peale. Otsis paralleelselt tööampsudega tööd ning leidis selle kummatigi ettevõttest, kuhu oli justnimelt tööampsu tegema läinud.
Eneseväärikus on suuresti iseenda defineerida ja mis pagana väärikust on selles, kui oma probleeme tunnistada ei taheta! Eriti lastega peredes, ega nemad süüdi ole, kui sissetulekud kokku kuivavad. Trennid tahavad käimist ja kõhud täis söömist.
Niisiis – häda ei anna häbeneda ja kui sul tõepoolest viimanegi sääst käest libiseb, on sul kindlasti hea teada, et sa pole oma mures üksi. Ja et on ettevõtteid, kes su abi tegelikult väga ootavad. GoWorkaBit aitab sul need üles leida. Ja sinul iseennast.
Värsked kommentaarid