Sign up with your email address to be the first to know about new products, VIP offers, blog features & more.

Ükskord petab iga töötaja niikuinii!

Minu lapsepõlves lubas pikemat koolist puudumist vaid arstitõend. Ei piisanud lapsevanema kirjast ega midagi. Kui üle paari päeva puudusid, pidi doktor usutava alibi andma, muidu järgnes pahandus. Nüüd ei kirjuta arstid enam ammu puudumistõendeid ja isegi kehalisest kasvatusest võin lapse ise vabastada. 

Töötajatega on lood aga keerulisemad. Sattusin lugema Päevalehe artiklit, milles kurdetakse, et inimesed kasutavat haiguslehti kurjasti – küll pohmelli, küll lihtsalt kehva tuju tõttu töölt puudumiseks. Kui töötaja kontorisse helistab ja niru tervist kurdab, on sellest võimalik vaid ühte järeldada: küllap pani öö otsa pidu ja lidub nüüd kempsu vahet, selge see, et niimoodi ei saa tööle ilmuda. 

Ehk siis: usu töötaja jutust kas või veerandit ja poolega saad ikka petta. Inimest ei kaunista mitte töö, vaid oskus sellest viilida, näivad paljud siinsed tööandjad uskuvat. 

Tolle nõukogudeaegse paranoia taha poevad paljud ettevõtjad ka siis, kui töötaja paindliku töötegemise võimalusi hakkab küsima. Teame-teame, mida hiired teevad, kui kassi kodus pole. Kui ma luban inimesel ise valida, kus ta tööd teeb, lõpeb lugu kohe tööluusiga! Inimesi tuleb pidevalt kontrollida ja kuidas ma seda teen, kui nad kodus või jumal teab kus töötavad?

Foto: Thom Masat

Aga äkki on nii, et just taoline suhtumine töötajate skeemitamist tekitab? Võib-olla sunnib just pidev kontroll töötajad luiskama, kui nood natuke puhata tahavad? Kuidas küla koerale, nii koer külale, teadis juba vanarahvas. 

Ja kui ongi töötajal pohmell? Või ta on lihtsalt väsinud? Äkki ongi targem lubada inimesel aeg maha võtta ja paar päeva diivanil külitada? Puhkab end välja ja on seejärel tunduvalt produktiivsem. Ning tänulikum, et tal kehva enesetundega kodus lubati olla. 

Päris iga tehtud töötund ei pea ega saagi täpselt sama efektiivne olla. Haige inimese tootlikkus erineb motiveeritud inimese omast nagu kolhoos start-up’ist ning tõbisevõitu töötajaga pole midagi peale hakata, ükskõik kui otsekoheselt see ka ei kõla. Las saab erksaks tagasi ja tuleb alles siis uuesti tööle.

Isegi kui peaksin töötajaisse kui masinatesse suhtuma, saan ju ometi aru, et puhanud töötaja on tõbisest kasumlikum. Ja ma ei suhtu – iga ettevõtja on täpselt nii õnnelik, kui õnnelikud on tema töötajad. Dividendid on toredad asjad, kuid inspireerivate inimeste igapäevane seltskond on veel toredam. Seda enam, et need kaks asja on omavahel tugevas seoses. 

Eduka töösuhte aluseks on usaldus. Milleks võtta tööle inimesi, keda sa juba esimesest päevast kõigis surmapattudes kahtlustad? Ning kui keegi usaldust kuritarvitabki, tasub temaga kõigepealt rääkida. Vastasel juhul võid juhtuda, et koos pesuveega lendab aknast välja ka beebi.